Erinevus lehekülje "Annihilatsioon" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
 
===Madala energiaga annihiliatsioon===
Lõppseisundi jaoks on väga piiratud võimalused. Kõige tõenäolisem on kahe või enam gammakvandi loomine. Energia ja impulsi jäävusseadused keelavad üldjuhul ainult ühe footoni tekkimise. Erijuhul, kui elektronid on väga tihedasti aatomi ümber pakitud, võib tekkida üks footon. Enamasti siiski kiiratakse kaks footonit, mille energia on võrdne elektroni ja positroni seisuenergiatega (511keV). Mugav on lähtuda inertsiaalsest taustsüsteemist, kus enne annihilatsiooni on süsteemi summaarne sigjooneline impulss null. Sellisel juhul kiirguvad gamma kiired peale kokkupõrget vastassuundadesse. Samuti on küllaltki tavaline kolme gammakvandi teke, kuna teatud impulssmomentidega olekus, on vaja säilitada laengu paarsust. Ka suurema arvu footonite teke on võimalik, kuid tõenäosus nende tekkeks väheneb iga lisa footoniga, kuna neil keerulistel protsessidel on madalam tõenäosusamplituud.<ref>
{{cite journal
|author=L. Sodickson, W. Bowman, J. Stephenson, R. Weinstein
|year=1960
|title=Single-Quantum Annihilation of Positrons
|journal=[[Physical Review]]
|volume=124 |pages=1851
|doi=10.1103/PhysRev.124.1851
|bibcode = 1961PhRv..124.1851S }}</ref> Enamasti siiski kiiratakse kaks footonit, mille energia on võrdne elektroni ja positroni seisuenergiatega (511keV)<ref>
{{cite journal
|author=W.B. Atwood, P.F. Michelson, S.Ritz
|year=2008
|title=Una Ventana Abierta a los Confines del Universo
|journal=[[Investigación y Ciencia]]
|volume=377 |pages=24–31
|doi=
}} {{Es icon}}</ref>. Mugav on lähtuda inertsiaalsest taustsüsteemist, kus enne annihilatsiooni on süsteemi summaarne sigjooneline impulss null. Sellisel juhul kiirguvad gamma kiired peale kokkupõrget vastassuundadesse. Samuti on küllaltki tavaline kolme gammakvandi teke, kuna teatud impulssmomentidega olekus, on vaja säilitada laengu paarsust.<ref name="griffiths">
{{cite book
|author=D.J. Griffiths
|year=1987
|title=Introduction to Elementary Particles
|publisher=[[John Wiley & Sons|Wiley]]
|isbn=0-471-60386-4
}}</ref> Ka suurema arvu footonite teke on võimalik, kuid tõenäosus nende tekkeks väheneb iga lisa footoniga, kuna neil keerulistel protsessidel on madalam tõenäosusamplituud.
Kuna [[neutriino]]del on samuti väikesem mass, kui elektronidel, on ka põhimõtteliselt võimalik, kuigi eriti ebatõenäoline ühe või enam neutriino-antineutriino paaride teke. Sama on tõsi ka teiste osakeste puhul, mis on kerged. Elektronist kergemaid [[fermion]]e kui neutriinosid pole leitud.
 
Vastupidine reaktsioon: elektron-positron paari teke kahest footonist on samuti võimalik.
 
==Viited==
{{reflist}}
[[Kategooria:Osakestefüüsika]]
 
24

muudatust