Lõigustumine: erinevus redaktsioonide vahel

resümee puudub
Resümee puudub
Resümee puudub
== '''Blastulatsioon''' ==
 
Erinevatel liikidel muutub DNA replikatsioon teatud rakutsüklite järel asünkroonseks, sest rakujagunemised ei toimu enam ühel ajal. Blastulatsiooniks nimetatakse hetke, kui embrüo läheb asünkroonsesse lõigustumise faasi. Blastulatsiooni käigus tekib embrüo sisse õõs, mida nimetatakse blastotsööliks.
sest rakujagunemised ei toimu enam ühel ajal. Blastulatsiooniks nimetatakse hetke,
kui embrüo läheb asünkroonsesse lõigustumise faasi. Blastulatsiooni käigus tekib embrüo sisse õõs,
mida nimetatakse blastotsööliks.
 
[[Pilt:HumanEmbryogenesis.svg|pisi|right|300px|Inimese embrüogeneesi varajased staadiumid]]
Lõigustumist saab jaotada ka blastomeeride suuruse järgi. Kui täieliku lõigustumise korral on blastomeerid ühesuurused, siis on tegu totaal-ekvaalse lõigustumisega. Totaal-adekvaalne lõigustumine esineb siis kui animaalse pooluse rakud on veidi väiksemad. Blastomeerid on natuke erineva suurusega.
 
Kui täielikul lõigustumisel on blastomeerid erineva suurusega, siis on tegu totaal-inekvaalse lõigustumisega. Sellise lõigustumise puhul nimetatakse muna animaalse pooluse rakke mikromeerideks ja vegetatiivse pooluse rakke makromeerideks. <ref name="Jüri Kärner" />
Lõigustumist saab jaotada ka blastomeeride suuruse järgi. Kui täieliku lõigustumise korral
on blastomeerid ühesuurused, siis on tegu totaal-ekvaalse lõigustumisega.
Totaal-adekvaalne lõigustumine esineb siis kui animaalse pooluse rakud on veidi väiksemad.
Blastomeerid on natuke erineva suurusega.
Kui täielikul lõigustumisel on blastomeerid erineva suurusega, siis on tegu
Kui täielikul lõigustumisel on blastomeerid erineva suurusega, siis on tegu totaal-inekvaalse lõigustumisega. Sellise lõigustumise puhul nimetatakse muna animaalse pooluse rakke mikromeerideks ja vegetatiivse pooluse rakke makromeerideks. <ref name="Jüri Kärner" />
 
 
16

muudatust