Kangakudumine: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
4. rida:
 
Kangas tekib [[lõime]]- ja [[koelõngade]] ristlemisel. Lõimelõngad veetakse [[Kangasteljed|telgedele]] vajalikus pikkuses, tiheduses ja laiuses. Koelõngad kootakse lõimelõngadesse lõnghaaval. Lõime- ja koelõngad ristlevad omavahel [[Kanga rakendus|kanga rakenduses]] ettenähtud reeglite alusel.
<ref name="Kangakudumine">, '''Mälksoo, L.'''"Kangakudumine", Tallinn: Valgus, 1976.</ref>
 
==Telgedel kudumise ajalugu==
19. rida ⟶ 20. rida:
<ref name="Eesti rahvakultuuri leksikon">, '''Viires, A.'''."Eesti rahvakultuuri leksikon", Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2007.</ref>
 
==KangatehnikadAlgkangad==
 
===Algkangad===
 
Kangad, millest tuletatakse erineval viisil kõik ülejäänud kangad. Algkangad on labane, toimne ja atlass.
31. rida ⟶ 30. rida:
 
 
====Labane kangas====
[[File:Labane kude.jpg|thumb|Labane kangas telgedel.]]
 
41. rida ⟶ 40. rida:
 
 
====Toimne kangas====
[[File:Toimne kude.jpg|thumb|Toimne kangas telgede.]]
 
57. rida ⟶ 56. rida:
 
 
====Atlass====
[[File:Poolatlass kude.jpg|thumb|Atlasskangas telgedel.]]
 
 
Ühtlase sileda pinnaga kangas, kus on koest või lõimest pikad lõngajooksud. Lõime- ja koelõngade ristlemiskohad on hõredalt hajutatud. Atlass võib olla koe- või lõimepindne. Niite arv ei ole piiratud, kõige väiksem reeglipärane atlass saab olla 5-niieline. Niite ja tallalaudade arv on alati võrdne.
69. rida ⟶ 67. rida:
'''4-niieline atlass.''' Ebareeglipärane atlass, ei märgita tõusuarvu järgi, vaid ristlemiskohad hajutatakse kirjakorda teatud kindla kava järgi. Väiksema niite arvuga atlassi kududa ei saa.
<ref name="Kangakudumine">, '''Kelpmann, M.'''."Kangakudumine", Tallinn: Koolibri, 1998.</ref>
 
 
==Tuletatud kangad==
 
Tuletatakse algkangastest niietuse, tallamise, siduse või kogu rakenduse muutmise teel. Tuletades uusi kirju, võib algrakendust muuta sümmeetriliseks, katkendlikuks või osaliselt vastandlikuks. Toimsest tuletatud kangastel muudetakse toimejoon nurkseks, ristuvaks, murtuks, astmeliseks, looklevaks või põimituks. Aluseks võetud toimse kanga niite ja tallalaudade arv ning sidus üldjuhul säilivad.
 
 
==Liitkangad==
 
Erinevad kangatehnikad liidetakse ühes kangas nii, et säiliks nende omapära ja nad oleksid kangas pinnana eristatavad. Tehnikaid võib ühendada pikitriibuliselt, põikitriibuliselt, diagonaalselt, ruuduliselt või täpiliselt. Ühtlasem tulemus saadakse, kui liidetakse lähedase sidumistihedusega kirju.
 
 
[[Kategooria: Käsitöö]]