Vesinikside: erinevus redaktsioonide vahel

Sümmeetriline vesinikside on vesiniksideme eriliik, kus prooton paikneb täpselt kahe ühesuguse aatomi vahel. Sideme tugevus mõlema nende aatomi suhtes on võrdne. See on näide 3-tsentrilisest 4-elektroonsest sidemest. Seda tüüpi sidemete tugevus on tunduvalt suurem kui tavaliste vesiniksidemete oma ning on võrreldav [[kovalentne side|kovalentsete sidemete]] tugevusega. Sümmeetrilisi vesiniksidemeid on täheldatud kõrgel [[rõhk|rõhul]] [[vesi|vee]] ja paljude veevabade [[hape]]te ([[Vesinikfluoriidhape|HF]], [[metaanhape|HCOOH]]) [[tahkis|tahkes faasis]], samas bifluoriid-ioonis [F-H-F]^-.

Paljude uuringute tulemusena on järeldatud, et mõõduka tugevusega vesiniksideme omaduste (peamiselt energia ja geomeetria) täpne kirjeldamine nõuab suurte ja painduvate kvantkeemiliste baaside ja elektroonkorrelatsioone arvestatavate meetodite kasutamist. Häid tulemusi saadakse sobiva DFT ([[:en:density functional theory]]) meetodi valikuga (nt B3LYP (Becke, three-parameter, Lee-Yang-Parr) funktsionaal). Teised vesiniksideme uurimiseks laialdaselt kasutatavad kvantkeemilised meetodid on Hartree-Fock (HF), teist järku Møller-Plesset (MP2) ja CCSD(T) (coupled-cluster singles doubles with noniterative triples correction). meetodid.<ref name="Novoa"/>

Eluprotsesside seisukohalt huvipakkuvad molekulid (nt [[Desoksüribonukleiinhape|DNA]] ja [[valgud]]) on üldjuhul liiga suured ja keerulise ehitusega, et oleks võimalik arvutada nende parameetreid nii kõrgel teooria tasemel arvutada. Probleemi lahendamiseks olid kasutusele võetud jõuväljadel põhinevad lähenemised – molekulaarmehhaanika (MM) ja molekulaardünaamika (MD).<ref name="Parthasarathi"/>

Paljudele [[polümeerid]]ele annavad tugevust vesiniksidemed nende peaahelate vahel. Tuntuim näide sünteetiliste polümeeride hulgast on nailon, kus omavahelisi vesiniksidemeid moodustavad peaahela amiidrühmad. Need soodustavad nailoni [[kristallumine|kristallumist]], mis teeb materjali väga [[tugevus|tugevaks]]. [[Looduslikud ühendid|Looduslikest]] polümeeridest võib mainida [[tsellüloos]]itsellüloosi (taimede struktuurne materjal), mille arvukad [[hüdroksüülrühm]]ad moodustavad ahelasiseseid ja ahelate vahelisi vesiniksidemeid.