Erinevus lehekülje "Transformatsioon (geneetika)" redaktsioonide vahel

Umbes 1% bakteriliikidest on loomulikult kompetentsed, olles võimelised laborikeskkonnas ilma lisatöötluseta vaba DNA-d oma rakku võtma.
On alust arvata, et looduslikus keskkonnas on see protsent suurem. Kui DNA kandub yle yhelt bakterityvelt teisele, nimetatakse seda
horisontaalseks geeniylekandeks, stmis on geneetilise materjali saamine teiselt organismilt, olemata selle järglane. [viide<ref name="test"> [http://en.wikipedia.org/wiki/Horizontal_gene_transfer Horisontaalne geeniylekanne] Lähedaste liikide vahel toimib transformatsioon paremini kui evolutsiooniliselt kaugemate liikide puhul. Looduslikult kompetentsetes bakterites on olemas geenikomplektid, mis kodeerivad DNA transmembraanseks transpordiks vajalikke valke, näiteks DNA translokaasi komplekse tsytoplasmamembraanis ja tyyp IV kiudude kokkupanekuks tarvilikke valke.
Lähedaste liikide vahel toimib transformatsioon paremini kui evolutsiooniliselt kaugemate liikide puhul.
 
Tulenevalt Gram-positiivsete ja Gram-negatiivsete bakterite rakukesta erinevustest esineb mõningaid erinevusi viisis, kuidas täpselt bakterid
rakuvälist DNA-d enda sisse toovad, kuid yldjoontes on protsess siiski sarnane. Esmalt seondub DNA kompetentse raku pinnal paiknevale DNA
retseptorile ning liigub DNA translokaasi abil läbi rakumembraani. Selle käigus lagundatakse selle yks ahel nukleaaside poolt, kuna rakku
kasutavad nad selleks sarnaseid valke.
pääseb vaid yheahelaline DNA. Sellist yheahelalist DNA-d on RecA ehk rekombinaas A abil võimalik genoomi integreerida. Gram-negatiivsed bakterid
vajavad oma rakukesta mitmekihilise ehituse tõttu valgulist kanalit ka välisesse membraani, mille moodustavad sekretiinid. Arvatakse ka, et oma roll
on piliinil, kuid selle funktsiooni kohta pole veel kuigi palju teada. DNA transport rakku pole enamasti järjestuse-spetsiifiline, ent mõnede
liikide puhul võivad kindlad järjestused rakuvälises DNA-s seda kergendada.
28

muudatust