Idand: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
3. rida:
==Embrüonaalne areng==
Rakk alustab oma eksisteerimist embrüonaalse (jagunemisvõimelise) emaraku jagunemise teel. Munarakust kujunevad mitootilise jagunemise ja diferentseerumise teel organismi kõik rakud.
[[Õistaim]]edel eristub kõige esimesena [[embrüonaalne]] ehk looteline areng, mis algab [[munarakk|munaraku]] viljastamisest ja lõpeb idu moodustamisega seemnes.
Viljastatud [[munarakk]] kattub [[lootekest]]aga. [[Sügoot|Sügoodi]] edasise arengu vältel kujuneb [[embrüo]]. [[Õistaim]]edel toimub seemnealgme [[lootekott|lootekotis]] sügoodi lõigustumine ja loote [[diferentseerumine]] iduks; [[seemnealge|seemnealgmest]] kujuneb seeme ning [[emakkond|emakkonnast]] vili.
23. rida ⟶ 24. rida:
==Seemne idanemine==
Idanemine on idu tungimine läbi seemnekesta.
Seemnealgme pilu ([[mikropüül]]) on seemnel asuv väike punktitaoline ava, [[pilujälg]], mille kaudu pääseb vesi hõlpsamini seemnesse ja mille kohalt hiljem idanemisel võib väljuda idujuur ja [[hüpokotüül]] (idupunga ja idujuure algmete vaheline osa).
Erinevalt idanevast seemnest, mis toitub seemnes talletatud toitainetest, on idand võimeline iseseisvalt [[assimileerimine|assimileerima]] ja vastu võtma [[toitesool]]i. Tavaliselt alustab intensiivset kasvu kõigepealt idujuur, mis kinnitab idandi [[substraat|substraadile]] ja hakkab seda varustama kõige vajalikumaga sel eluperioodil – vee ja [[mineraalsool]]adega. Seejärel ilmub välja hüpokotüül, mis edasi kasvades tõmbab välja idulehed – esmased [[assimilatsiooniorgan]]id. Alles siis alustab kasvu idupung, andes alguse järgmisele [[varrelüli]]le.<ref>A. Kalda, E. Kukk, V. Masing, H. Trass, A. Vaga "Botaanika õpik kõrgematele koolidele" I osa Kirjastus "Valgus", Tallinnn 1965</ref>
==Idanemise regulatsioon==
Idanemisel peavad varuorganites (idulehed, endosperm) lokaliseeruvad varuained mobiliseeruma, sest nad on idanditele ainsaks orgaanilise aine allikaks seni, kuni nad ise hakkavad fotosünteesima. Toitekoe olulisemad varuained on sahhariidid, valgud ja lipiidid.
Läbi seemnekesta tungib vesi seemnesse ning seemnes asuvasse idusse. Idu muutub aktiivseks, sünteesitakse mRNA-d ja giberelliinhapet. Reservained mobiliseeruvad. Nukleaaside tegevuse tõttu vabanevad nukleiinhapetest tsütokiniinid. Proteaaside toimel suureneb aminohapete sisaldus ning trüptofaanist sünteesitakse auksiinid. Tsütokiniinid indutseerivad idus rakkude jagunemist, auksiin ergutab venimiskasvu. Selle tõttu tungib kasvav idu läbi seemnekesta, sünteesides kesti lagundavaid ensüüme pektinaase ja tsellulaase.
Esimesena väljub juur, siis koleoptiil (torujas kate kõrreliste idulehtedel, kaitseb lehti seemnest läbitungimisel). Auksiin liigub raskusjõu mõjul mõlema organi alumisele küljele. Juurel ilmneb positiivne, koleoptiilil negatiivne geotropism. Geotropism on taime reaktsioon maakera raskuskiirendusele; seemne idanemisel, olenemata tem asendist, suubub idujuur geotroopselt allapoole, iduvars aga ülespoole.
Kui koleoptiil on mullast väljunud, hakkab diferentseeruma fotosünteesiaparaat. Sellega idanemisstaadium lõpebki.
Kui seemned idanevad halbades tingimustes, mis ei ole seemnele ega noorele taimele soodsad, tähendab see taime surma. Idanemisinhibiitorid ongi selleks, et nad ei lase seemnel enne idaneda, kui seda lubavad välistingimused.
==Taandarengud idanemisel==
56. rida ⟶ 67. rida:
Suurim kogus väärtuslikke aineid idandeis 72 tunnise idandamise järel, pärastpoole hakkab taim neid ise oma kasvuks tarvitama.<ref>http://www.aialeht.ee</ref>
<references/>
[[Kategooria:Botaanika]]
| |||