Fütoplankton: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
4. rida:
Fütoplanktoni mõiste hõlmab kõiki [[Fotoautroof|fotoautotroofseid]] organisme vee toiduvõrgustikes. Erinevalt maapinna autotroofsete organismide [[Biotsönoos|kooslustest]], mis koosnevad suures enamuses [[taimed|taimedest]], moodustab fütoplankton väga mitmekesise rühma: fütoplanktoni alla loetakse nii [[Eukarüoodid|eukarüootsed]] [[protistid]] kui ka mõned [[Bakterid|pärisbakterid]] ja [[Arhed|arhebakterid]].
==Evolutsioon==
78. rida ⟶ 77. rida:
Arvuliselt on kõige olulisemad fütoplanktoni rühmad ränivetikad, tsüanobakterid ja dinoflagellaadid. Kokolitoforiidid mängivad olulist rolli pilvemoodustamises, kuna nende elutegevuse tagajärjel satub atmosfääri olulisel hulgal dimetüülsulfiidi, mis käitub pilvede kondensatsioonituumadena.
===Veeõitsengud===
[[Veeõitseng|Veeõitsengud]] ehk fütoplanktoni ajutised vohamised on muutumas üha olulisemaks keskkonnaprobleemiks. Nende teket oluliselt soodustavaks teguriks on veekogude eutrofeerumine inimtegevuse tagajärjel. Veeõitsengu korral värvub vesi sageli õitsevatele vetikatele omaste pigmentide tõttu.
Veeõitsengute sagedus kasvab, kui veekogusse satub rohkelt fütoplankterite kasvuks vajalikke mineraalaineid (näiteks lämmastiku-või fosforiühendeid), mille vähene kontsentratsioon oli varem vohavat kasvu limiteerivaks teguriks.
Eestis esineb veeõistenguid suve teisel poolel ligi 15% järvedest, need on enamasti põhjustatud tsüanobakterite poolt. Vetikate õitsemisega võib kaasneda ulatuslik hapnikusisalduse kõikumine veekogus, mis takistab teiste ökosüsteemi organismide eluliselt olulisi protsesse. Samuti võivad vohavad plankterid eritada vette toksiine, tsüanobakterite toksiine on kindlaks tehtud 70 ringis ning nad on ohtlikud eelkõige soojaverelistele loomadele. <ref>Rakko, A. 2009. Veeõitsengud Eesti järvedes. Eesti Loodus 7: 6-14</ref>
== Vaata ka ==
*[[Plankton]]
| |||