Erinevus lehekülje "Idand" redaktsioonide vahel

Lisatud 7351 baiti ,  8 aasta eest
resümee puudub
P (iw)
[[Pilt:Unidentified Seed 1396 Sprouting.jpg|pisi|[[Hobukastan]]i idand]]
'''Idand''' e [[tõuse]] on idanev taim, mis toitub põhiliselt [[seeme|seemnes]] (või [[vili|viljas]]) olevaist [[varuaine]]test. Seemne [[idanemisel|idanemine]] (kasvama minemisel) algab [[vegetatiivne]] areng. Idand koosneb kolmest peamisest osast: idujuur, iduvars ja idulehed. Kõige esmalt arenevad idandil (seemnest kasvanud taimel) [[idulehed]].
'''Idand''' ehk '''tõuse''' on arenema hakanud [[idu]] ([[seeme|seemnetel]]) või [[pung]] ([[mugul]]atel ja teistel [[Vegetatiivne sigimine|vegetatiivosadel]]), mis toitub veel seemne või emataime varudest.
 
==Embrüonaalne areng==
[[Õistaim]]edel eristub kõige esimesena [[embrüonaalne]] ehk looteline areng, mis algab [[munarakk|munaraku]] viljastamisest ja lõpeb idu moodustamisega seemnes.
Viljastatud [[munarakk]] kattub [[lootekest]]aga. [[Sügoot|Sügoodi]] edasise arengu vältel kujuneb [[embrüo]]. [[Õistaim]]edel toimub seemnealgme [[lootekott|lootekotis]] sügoodi lõigustumine ja loote [[diferentseerumine]] iduks; [[seemnealge|seemnealgmest]] kujuneb seeme ning [[emakkond|emakkonnast]] vili.
Pärast puheperioodi võib seeme sobivatesse tingimustesse sattunult hakata [[idanemine|idanema]], s.t. idu hakkab edasi arenema, kasvama, väljub seemnest ja alustab iseseisvat elu.
Samaaegselt sügoodi arenemisega või isegi varem hakkab lootekoti viljastatud [[teistuum]] jagunema, tekitades [[toitekude|toitekoe]] – [[endosperm]]i. Toitekude on toiduks arenevale embrüole ja hiljem redutseerub või siis kujuneb seemne [[säilituskude|säilituskoeks]], mille varuained võetakse kasutusele alles idanemisel.
Pärast viljastamist arenema hakkav [[sekundaarne endosperm]] võib kujuneda [[nukleaarne|nukleaarselt]] või [[tsellulaarne|tsellulaarselt]]. Nukleaarse endospermi puhul tekib algul suur (kuni tuhandetesse ulatuv) hulk [[üksiktuum]]i, mis alle hiljem eralduvad kestadega. Tsellulaarse endospermi puhul lootekoti rakud kattuvad pooldumisel kohe kestadega. Lootekoti suurenedes kulutatakse [[nutsell]]i rakud toiduks, harvem kujuneb nutsell samuti toitekoeks - [[perisperm]]iks, mis koos endospermiga või ainsana jääb seemne varuainete säilituskohaks.
Toitainete varu seemnes teeb idaneva taime mõneks ajaks olenematuks väliskeskkonna toidust. Selle aja vältel kasvab välja idujuur ja tungib mulda.
 
==Varuained==
Varuainete koostis ja paigutus seemnes on mitmekesine. [[Tärklis]], [[valk]] ja õlid paiknevad säilituskoe rakkudes, [[varutselluloos]] moodustab aga tugevasti paksenevad [[rakukest|rakukestad]]. Toitainete varu võib oma päritolult ja asukohalt seemnes olla kolmesugune:
*perispermis
*endospermis
*idulehtedes
 
Vastavalt säilituskoe olemasolule ja päritolule võime eristada järgmisi tähtsamaid seemnete ehituse tüüpe:
*Perispermist moodustub toitevaru, endosperm kulub ära idu moodustumisel (nt nelgi ja peedi seeme)
*Suurem osa seemnest täitub endospermiga, väiksem osa hõlmab idu, perisperm puudub. Idu on seejuures ümbritsetud toitekoest või paikneb selle kõrval.
*Idulehed suurenevad, täites peaaegu kogu seemne sisemuse; neisse kogunevad varuained endo- ja perispermist, mis kaovad või säilivad ainult mõne rakulise kihina seemnekesta all.
*[[Toitekude]] redutseerub täiesti, idu jääb [[taandarenema|taandarenenuks]].
 
==Seemne idanemine==
Seemnealgme pilu ([[mikropüül]]) on seemnel asuv väike punktitaoline ava, [[pilujälg]], mille kaudu pääseb vesi hõlpsamini seemnesse ja mille kohalt hiljem idanemisel võib väljuda idujuur ja [[hüpokotüül]] (idupunga ja idujuure algmete vaheline osa).
 
Erinevalt idanevast seemnest, mis toitub seemnes talletatud toitainetest, on idand võimeline iseseisvalt [[assimileerimine|assimileerima]] ja vastu võtma [[toitesool]]i. Tavaliselt alustab intensiivset kasvu kõigepealt idujuur, mis kinnitab idandi [[substraat|substraadile]] ja hakkab seda varustama kõige vajalikumaga sel eluperioodil – vee ja [[mineraalsool]]adega. Seejärel ilmub välja hüpokotüül, mis edasi kasvades tõmbab välja idulehed – esmased [[assimilatsiooniorgan]]id. Alles siis alustab kasvu idupung, andes alguse järgmisele [[varrelüli]]le.<ref>A. Kalda, E. Kukk, V. Masing, H. Trass, A. Vaga "Botaanika õpik kõrgematele koolidele" I osa Kirjastus "Valgus", Tallinnn 1965</ref>
 
==Taandarengud idanemisel==
Idanemise üldskeemist on rida erandjuhte:
*idujuur ei arene või lõpetab kasvu - taim jääb kogu eluks juurteta ([[ariisia]]: vesihernes, kardhein, pisikäpp);
*hüpokotüüli taandareng tingib idulehtede maa alla jäämise ning esimesteks assmilileerivateks lehtedeks osutuvad siis [[esileht|esilehed]] (näiteks tamm, aeduba, sarapuu);
*epikotüüli ja järgnevate varrelülide taandareng viib rosetitaoliste [[noortaim]]ede kujunemisele, millel [[lehekodarik]] on tihedalt vastu maapinda (näiteks maasikas, maamõõl, kuldvits);
*kogu idu võib väga tugevalt taandareneda - esineb [[saprofüüt]]idel ja [[parasiit]]idel (näiteks seenlill).
 
==Ühe- ja kaheidulehelised taimed==
Idulehtede arvu alusel jaotatakse õistaimed kahte klassi – [[üheidulehelised]] ja [[kaheidulehelised]].
Ühe- ja kaheiduleheliste taimede seemned on erineva ehitusega.
 
Kaheidulehelistel taimedel on paks [[seemnekest]]. [[Seemnepilu]] kaudu pääsevad idanemiseks vajalikud vesi ja õhk seemnesse. Taimest eraldunud seemne välispinnal on näha [[seemnenaba]]. See on seemnekestale jäänud [[seemnejalg|seemnejala]] kinnituskoha jälg. Seemnes on kahe idulehega idu. Toitekudet seal eraldi ei ole – idu toitvad varuained paiknevad idulehtedes.
 
Üheidulehelistel taimede üheseemnelistel viljadel on tugev [[viljakest]], mis on õhukese seemnekestaga kokku kasvanud. Seemnes on väike idu ja rohkesti toitekudet, mis moodustab endospermi. Toitekude kujuneb [[triploidne|triploidsest]] [[keskrakk|keskrakust]]. Üheiduleheliste iduleht on surutud vastu toitekudet ja vahendab toitainete liikumist endospermist arenevasse idusse. Nende teine iduleht on täielikult taandarenenud.
<ref>http://bio.edu.ee/taimed/general/seeme.htm</ref>
 
==Idandid toidulaual==
 
Idanemise ajal tekib idus selliseid aineid, mida kuivas seemnes enne pole ning mis hiljem taime kasvades kaovad.
Kuiva seemne idus on kõik vajalik taime elutegevuseks: [[vitamiin]]id, [[ensüüm]]id, [[mineraalaine]]d, [[kasvuhormoon]]id. Kui niiskus paneb seemne idanema, muutub kõik see [[inimorganism]]ile kättesaadavaks.
 
Näiteks tekib [[C-vitamiin]], mida kuivas seemnes peaaegu polegi. Oluliselt suureneb väärtuslike B-rühma vitamiinide kogus. [[Vitamiin B2|Vitamiini B2]] kogus suureneb kuni neli korda. Mitmekordistub [[E-vitamiini]] sisaldus. Idandid sisaldavad ka [[kaalium]]i, [[magneesium]]i, [[raud]]a jm mineraalaineid. Idandid on [[kiudainerikas|kiudainerikkad]], mistõttu puhastavad [[organism]]i ja tekitavad täiskõhutunde.
Kuna idandid on nii rikkad bioloogiliselt aktiivsete toimeainete poolest, soovitatakse neid tarbida mõõdukalt, mitte üle 2 sl päevas.
 
Idandamiseks sobivat seemet pakuvad rikkalikus valikus aiaärid, öko- ja tervisepoed. Idanadatavad seemned: [[harilik lutsern]], [[rukola]], [[spargelkapsas]] ehk [[brokoli]], [[sojauba]], [[punane peakapsas]], [[lina]], [[lambalääts]], [[redis]], [[sinep]], [[päevalill]], [[salatkress]], [[punane ristik]], [[mungoad]], [[kikerherned]], pruunid-punased-kollased-rohelised [[läätsed]].
Idandada võib peaaegu kõike, mis köögiviljaaias kasvab, välja arvatud [[tomat]], mille idandid on mürgised. [[Petersell]]i ja [[till]]i puhul ei tasu see aga ära, sest need idanevad väga aeglaselt.
 
Suurim kogus väärtuslikke aineid idandeis 72 tunnise idandamise järel, pärastpoole hakkab taim neid ise oma kasvuks tarvitama.<ref>http://www.aialeht.ee</ref>
 
 
[[Kategooria:Botaanika]]
 
[[en:Seedling]]
{{Koolitöö|14. novembril 2011|kool=TÜ loodus- ja tehnoloogiateaduskond}}
10

muudatust