Redaktsioon: 4. november 2011, kell 00:01 redigeeri Marispalo (arutelu \| kaastöö) 19 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 4. november 2011, kell 00:06 redigeeri eemalda Marispalo (arutelu \| kaastöö) 19 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
8. rida: == Aerosoolide teke == ===Jaotus tekkeviisi alusel=== Tekkeviisi alusel jagunevad aerosoolid primaarseteks ja sekundaarseteks. Aerosoolid kas emiteeritakse otse tekkeallikast valmiskujul või tekivad keskkonnas füüsikaliste ja keemiliste protsesside käigus. Primaarseteks on otse allikatest paiskuvad aerosoolid nagu vulkaaniline tolm, mereaerosool, tuule-erosiooni tolm, kaevandamisel ja lõhkamistöödel tekkiv tolm, autotranspordi tolm jne. Sekundaarsed aerosoolide tekivad erinevate atmosfäärigaaside reageerimisel ja kondenseerumisel või jahtuva gaasi kondenseerumisel. Tekkimisel võivad osaleda nii looduslikud gaasid kui ka inimtegevuse poolt õhku paisatud lisandgaasid (~~SO2~~SO<sub>2</sub>, ~~NH3~~NH<sub>3</sub>, ~~NOx~~NO<sub>x</sub>, joodioksiidid, gaasilised orgaanilised ained). Nii tekivad näiteks pilvepiisad, sudu jne.<ref name="Tamm">Tamm, E. Aerosooliosakeste teke ja kadu atmosfääris. Tartu Ülikooli Füüsika Instituut [http://meteo.physic.ut.ee/kkfi/index_files/huvilisele/aerosoolid/aerosooliosakeste_allikad.html]. 2.11.2011</ref> ===Jaotus tekke-ja emiteerumisallikate alusel=== Tekke- ja emiteerumisallikate alusel jagunevad aerosoolid looduslikeks ja inimtekkelisteks<ref name="Orru">Orru,H. Välisõhu kvaliteedi mõju inimeste tervisele Tallinna linnas. 2007 [http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=959943/HIA_Tallinn_ohk_ARTH.pdf%29], 19.04.2011</ref>: * Suurem osa õhu aerosoolidest pärineb looduslikest allikatest. Näiteks bioloogilistest allikatest lähtuv taimne materjal nagu õietolm ja seemned ning lenduvad orgaanilised ühendid (VOC), väikesed elusorganismid nagu bakterid ja viirused, biomassi põlemise tuhk ja gaasid, maapinnalt tuulte ja turbulentsi poolt õhku tõstetud pinnaseosakesed, vulkaaniline tuhk ja sulfaatsed gaasid, mereveest eralduvate mullide lõhkemisel lenduvad soolaosakesed. *Inimtekkelisi aerosoole on kogu hulgast ligi 20%. Allikatena võib vaadelda sõiduteid, põllumaid, kütuste põletamist ning tööstusprotsesse. Õhku jõuavad osakesed tuulte tõttu, erosiooniga või kõrgetest korstnatest ja transpordivahenditest väljastamisel. Näiteks paiskuvad nii õhku pinnaseosakesed, CO (põlemisprotsessidest), ~~SO2~~SO<sub>2</sub> (tööstusest),~~NOx~~NO<sub>x</sub> (transpordist), lenduvad orgaanilised ühendid (VOC). == Aerosooli osakeste suurus == Õhu gaasiliste komponentide molekulide diameetrid jäävad alla 1 nm. Aerosooliosakeste mõõtmed on enamasti suuremad, kuid väga varieeruvad, alates mõnest nanomeetrist kuni kümnete mikromeetriteni. Suuruse järgi eristatkse PM10, PM 2.,5, PM1 osakesi. Need vastavad 10, 2,5 ja 1 mikromeetrise diameetriga osakestele. Täpsemalt näitab see jaotus aerodünaamilist diameetrit, mille puhul läbivad osakesed mõõtmisprotsessis 50%-lise efektiivsusega vastava selektiivse sisendi. <ref name="Kaasik">Kaasik, M. Keskkonnaseire füüsikalised alused. Tartu Ülikool. [http://www.physic.ut.ee/~mkaasik/Seirekursus/]. 1.11.2011</ref>

Aerosool: erinevus redaktsioonide vahel