Erinevus lehekülje "Isis" redaktsioonide vahel

Lisatud 22 baiti ,  8 aasta eest
P
resümee puudub
(Antiigileksikon)
P
Teda kummardati kui ideaalset ema ja abikaasat ning [[loodus]]e ja [[maagia]] matrooni. Ta oli [[ori|orjade]], patuste, kunstkäsitööliste ja rõhutute sõber ning kuulis rikaste, neidude, aristokraatide ja valitsejate palveid.
 
Jumalanna Isis oli maa jumala [[Geb]]i ja taevavõlvi jumalanna [[Nut]]i esimene tütar. Hilisemates müütides oli Isisel vend Osiris, kellest sai tema abikaasa ja kellega Isis eostas [[Horus]]eHorose<ref name=lk54>"Antiigileksikon". 2. kd., lk. 54</ref>. Isis äratas Osirise ellu pärast seda, kui [[Seth]] tolle [[mõrv]]as<ref name=lk54/>. IsiseIsis kogus selleks kokku Osirise kehaosed, mille Seth oli mööda Maad laiali pildunud. See müüt sai hiljem egiptlastele väga oluliseks.
 
Isis on tuntud ka surnute kaitsjana ja laste jumalana, kellest "kõik algused võrsuvad". Hiljem uskusid muistsed egiptlased, et [[Niilus]] ajab igal aastal üle kallaste Isise pisarate tõttu. Isis nutvat oma surnud mehe Osirise pärast. Osirise surm ja taassünd elati igal aastal rituaalina uuesti läbi.
Isisele [[ohver]]dati [[hani|hanesid]].<ref>"Antiigileksikon". 2. kd., lk. 44</ref>
 
[[Hellenism]]i ajal [[4. sajand eKr|4. sajandil eKr]] sai Isis [[müsteerium]]iusundi keskseks kujuks ja talle tekkis [[hierarhia|hierarhiline]] [[preester]]kond. [[2. sajand eKr|2. sajandil eKr]] jõudis Isise kultus [[Rooma]] ja jäi seal püsima, kuigi [[Senat]] oli sellele vastu ja käskis mitu korda kõik Isise pühamud hävitada. Tema austamine levis koos [[Serapis]]e kultusega kõikjal [[Vana-Rooma]] riigis, kaasa arvatud Hispaanias, Gallias ja Britannias. [[Pannoonia]]s oli Isise kultus eriti mõjukas. Isist kummardasid ka vanad [[germaanlased]] ja tema jumalateenistused toimusid [[paat]]idel või [[laev]]adel<ref>"Antiigileksikon". 1. kd., lk. 166</ref>. [[Caligula]] ja {[[Caracalla]] ajal ehitati talle Roomasse templeid. Isise kultus püsis Rooma riigis kuni [[5. sajand]]ini.<ref name=Antiigileksikon/>
 
Hilisantiigis levisid suundumused, mis lähendasid Isise kultust [[ainujumalakultus]]ele.<ref>"Antiigileksikon". 2. kd., lk. 14</ref>
Isist ülistati arvukates [[hümn]]ides kõiksuse- ja taevajumalannana, [[kultuur]]ihüvede andjana, [[saatus]]e valitsejana ja hädas aitajana (viimase tõttu sai ta lisanime Soteira<ref>"Antiigileksikon". 2. kd., lk. 181</ref>)<ref name=Antiigileksikon/>. Antiikajal hakati tema kummardamisele omistama tervistavat toimet<ref>"Antiigileksikon". 2. kd., lk. 220</ref>.
 
Isisele kirjutati rohkeid [[aretaloogia]]id. [[Vanakreeka mütoloogia]]s samastati Isist [[Demeter]]i, [[Io]] ja mitme teise jumalannaga, [[Freyiagermaani mütoloogia]]s [[Freyja]]ga<ref>"Antiigileksikon". 1. kd., lk. 212</ref> ja mitme teise jumalannaga. Kunstis kujutati teda umbes samamoodi nagu [[Aphrodite]]t ja [[Tyche]]t. Tema tunnusteks on lehmasarved ja [[Kuu (kuu)|kuuketas]].<ref name=Antiigileksikon/>
 
Kui [[Kleopatra VII]] sünnitas [[47 eKr]] [[Caesar]]ile poja [[Caesarion]]i, kuulutas ta selle jumalkuningaks ja Isise pojaks.<ref>"Antiigileksikon". 1. kd., lk. 256</ref>
26 963

muudatust