Kaev: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Idioma-bot (arutelu | kaastöö) |
Resümee puudub |
||
4. rida:
Kaeve hakati rajama, kui seoses põlluharimise laienemisega liikusid inimesed looduslikest veekogudest kaugemale ja kõrgematele kohtadele.
Eesti vanimad teadaolevad kaevud on pärit [[12. sajand]]ist ([[linnus]]ekaevud). Väga vanad on ka saarte ja Põhja-Eesti [[sumbküla]]de keskel asuvad külakaevud.
Esmased andmed linnakaevudest on Tallinnast 30. aprillist 1375. aastast - tänapäeva [[Rataskaevu tänav]]al asunud [[Tallinna rataskaev]]ust, mida sellel ajal nimetati ''Sternsodi'' kaevuks. Nimetus ''Sternsodi'' tulenes [[alamsaksa keel]]sest mõistest "stern" - kalk, kuna kaevu vesi oli luibjarikas ja väga kalk<ref>[[Gustav Jakobson]], [[Aleksander Kivi]], [[Heldur Lond]], [[Ain Soik]]. "Tallinna vesi ja sajandid". Kirjastus "Eesti Raamat", Tallinn 1967, lk 7</ref>.
[[19. sajand]]iks oli kaev juba peaaegu iga [[talu]] õuel. <ref>Eesti rahvakultuuri leksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus 2007, lk 57</ref>
==Kaevu liigid==
| |||