Veresoon: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Luckas-bot (arutelu | kaastöö) P r2.7.1) (robot lisas: ksh:Ooch |
|||
15. rida:
Arteri või veeni sein koosneb:
#[[veresoone sisekest|sisekest]]ast ehk intimast;
#[[veresoone keskkest|keskkest]]ast ehk meediast;
#[[veresoone väliskest|väliskest]]ast ehk adventiitsiast.
===Sisekest===
Sisekest ehk intima (lad. k. ''tunica intima'') koosneb ühestainsast kihist veresoone pikisuunas asetsevatest [[endoteel]]i[[rakk]]udest, mis moodustavad ühekihilise lame[[epiteel]]i. Endoteelirakkude all asub [[subendoteliaalkiht]], mis koosneb sidekoest.
Sisekesta kaudu toimub gaasi-, vedeliku- ja ainevahetus vere ja ümbritseva koe vahel.
Kapillaari sein koosnebki põhiliselt endoteelirakkude kihist, basaalmembraanist ja mõnikord [[sidekude|sidekoest]]<ref name="histo">Andres Arend, Marina Aunapuu, Piret Hussar, Ülo Hussar, Peeter Roosaar. "Histoloogia praktikum", 2006</ref>
===Keskkest===
Keskkest ehk meedia (lad. k. ''tunica media'') koosneb [[silelihas]]kihist, mille suurus oleneb veresoone tüübist.
Kummalgi pool lihaseid asetseb elastne kiuline [[sidekude]].
Suurte veenide keskkestas asuvad ka [[soonte sooned]].
Südamele lähedasemad arterid on [[elastset tüüi arter|elastset tüüpi]], [[distaalsus|distaalsemad]] on [[lihaselist tüüpi arter|lihaselist tüüpi]].
===Väliskest===
Väliskest ehk adventiitsia (lad. k. ''tunica adventitia) on veresoont ümbritsev kohev sidekude, millega soon kinnitub oma ümbrusse.
Suuremate veresoonte väliskest sisaldab peeni [[soonte sooned|soonte sooni]], mis varustavad verega veresoone seina. Väiksemate veresoonte seinu varustab veresoone enda õõs (luumen).
| |||