Fütoplankton: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Schlise (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Schlise (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
15. rida:
 
Kaheksast põhilisest fütoplanktoni taksonist, mis tänapäeval ookeanis esinevad, sisaldavad kõik peale ühe taksoni punavetikate plastiidide taolisi plastiide. Samas domineerivad maapinna vetikakooslustes pea eranditult rohevetikatele omaste plastiididega organismid.<ref name="Falk" />
 
 
===Klassifikatsioon===
 
----
 
Fütoplanktoni klassifikatsioon on küllalt sarnane vetikate omaga, kuid mõned suured hõimkonnad nagu [[punavetiktaimed]] ja [[pruunvetikad]] ei kuulu fütoplanktoni koosseisu, kuna on enamasti [[makrofüüdid]] ning [[Bentos|bentilise eluviisiga]]. Samuti ei leidu fütoplanktereid väljatoodud hõimkondade <ref>Reynolds, C.S. 2006. Ecology of phytoplankton. Lk 6-11.</ref> kõigis taksonites.
 
====Prokarüoodid====
 
'''[[Hõimkond]]''': [[Tsüanobakterid|''Cyanobacteria'']]- tsüanobakterid ehk sinivetikad. Tegu on üherakuliste või koloniaalsete bakteritega, millel puuduvad membraaniseoselised plastiidid. Esmaseks fotosünteesil osalevaks pigmendiks on klorofüll a, lisapigmentideks [[fükobiliinid]]. Assimilatsiooni produktiks [[glükogeen]] ja tsüanofütsiin. Tsüanobakterite hõimkonda kuulub neli seltsi, millest kolmel on planktilise eluviisiga esindajaid.
 
====Eukarüoodid====
 
'''Hõimkond''': ''Euglenozoa''
::'''[[Klass (bioloogia)|Klass]]''': ''Euglenoidea''- [[eugleniidid]]. Rohelise pigmentatsiooniga üherakulised biflagellaadid (neil esineb kaks [[vibur|viburit]]). Plastiide leidub arvukalt ja ebakorrapäraselt ning nad sisaldavad nii klorofülli a kui ka klorofülli b. Paljunemine toimub pikkusjagunemise kaudu. Assimileerivad paramüloonset tärklist ja õlisid.
 
'''Hõimkond''': ''Cryptophyta''- [[krüptofüüdid]]. Paljad biflagellaadid, kellel on üks või kaks suurt plastiidi, mis sisaldavad klorofülli a ja klorofülli c2. Kaaspigmendid fükobiliinid ja teised pigmendid põhjustavad rakkude värvumist pruuniks, siniseks, sinakasroheliseks või punaseks. Assimileerivad [[tärklis|tärklist]]. Tegu on nii magevee kui ka mereliikidega.
 
'''Hõimkond''': [[Heterokondid|''Heterokontophyta'']]
 
::'''Klass''': ''Raphidiophyceae''- [[rafidiofüüdid]]. Nende alla kuulub magevee fütoplanktereid. Nad on biflagellaadid, kelle rakusein on [[tselluloos|tselluloosne]]. Neil on kaks või enam plastiidi, milles sisaldub klorofüll a. Rakud on värvuselt kollakasrohelised, kuna domineerivaks kaaspigmendiks on diatoksantiin. Assimilatoorseks produktiks on lipiidid.
 
::'''Klass''': ''Chrysophyceae''- [[koldvetikad]]. Tegu on üherakuliste, koloniaalsete ja niitjate planktritega, omavad üht või kaht viburit. Sisaldavad pigment klorofüll a, klorofüll c1 ja c2. Koldvetikatele on omane kuldne värvus, mille tekitajaks ksantofüll fukoksantiin. Neil võivad esineda ränisoomused. Assimileerivad lipiide ja leukosiini.
 
::'''Klass''': ''Xanthophyceae''- [[eriviburvetikad]]. Üherakulised, koloniaalsed biflagellaadid. Rakus võib olla kaks või enam ketasjat plastiidi, mis sisaldavad klorofülli a. Rakud on enamasti kollakasrohelised lisapigment diatoksantiini tõttu. Assimileerivad lipiide. Eriviburvetikate alla kuuluvatest seltsidest kahes leidub magevee fütoplanktoni esindajaid.
 
::'''Klass''': [[Heterokondid|''Eustigmatophyceae'']]- eustigmatofüüdid. Kokkoidsed üherakulised organismid, kellel esineb kas üks või kaks viburit. Nad on kollakasrohelist värvi violaksantiini tõttu, fotosünteesi pigmendiks on klorofüll a. Assimileerimisproduktiks on lipiid.
 
::'''Klass''': ''Bacillariophyceae''- [[ränivetikad]]. Üherakulised kollakaspruunid liikumisvõimetud fütoplankterid. Neil leidub mitmeid ketasjaid plastiide, milles sisalduvad klorofüllid a, c1 ja c2. Rakkudele annab värvi fukoksantiin. Rakuseinad on [[pektiin|pektiini]] sisaldavad ning rakke katab ka ränipantser. Assimileerivad lipiide ja suhkruid. Diatomeede alla kuulub kaks suurt seltsi, mis mõlemad esinevad nii magevee kui ka mere fütoplanktonis.
 
'''Hõimkond''': ''Haptophyta''- [[haptofüüdid]]. Kollased või kollakaspruunid vetikad, kahe viburiga ainuraksed. Neil esineb vaid haptofüütidele omane organell- haptoneema, mis paikneb viburite vahel ja täidab väga erinevaid funktsioone, näiteks on kinnitusvahendisk või saagi haaramise vahendiks. Pigmentidest esinevad klorofüll a, klorofüll c1 ja klorofüll c2. Rakuseinadel esinevad soomudes, mis on enam või vähem lubjastunud.
 
'''Hõimkond''': ''Dinoflagellata''- [[dinoflagellaadid]]. Üherakulised, mõnikord koloniaalsed vetikad, millel on kaks viburit. Esinevad klorofüllid a, c1 ja c2. Assimileerivad õli ja tärklist. Selle hõimkonna esindajaid leidub nii magevee kui ka mere fütoplanktoni kooslustes.
 
'''Hõimkond''': ''Chlorophyta''- [[rohevetiktaimed]]. Neile on omane roheline pigmentatsioon, nad on üherakulised, koloniaalsed, niitjad, sifonaalsed (rakkude vaheseinad on kadunud ning tsütoplasmad ühinenud, on moodustunud üks suur paljutuumne rakk) või tallusjad vetikad. Neis on üks või enam kloroplasti, mis sisaldavad nii klorofülli a kui kolrofülli b. Assimileerivad peamiselt tärklist, harvemini lipiide.
 
::'''Klass''': [[Rohevetiktaimed|''Prasinophyceae'']]. Üherakulised, enamasti liikumisvõimelised rohevetikad, kellel on 1-16 lateraalselt või apikaalselt paiknevat viburit. Nende rakuseinad on kaetud väikeste soomustega ning nende plastiidid sisaldavad klorofüll a-d ja klorofüll b-d. Varuaineteks on mannoos ja tärklis.
 
'''Hõimkond''': ''Glaucophyta''- [[liitvetikad]]. Nende hulgas leidub magevee fütoplanktoni esindajaid.
 
 
20. rida ⟶ 60. rida:
*[[Plankton]]
*[[Zooplankton]]
*[[Vetikad]]
 
==Viited==