Kaksiktäht: erinevus redaktsioonide vahel

Kuigi kaksiktähtede teket viisil, kus kaks üksikut tähte muutuvad gravitatsiooniliselt seotuks, ei saa kõrvale jätta, on see äärmiselt väikese tõenäosusega. Üheltpoolt üksikute tähtede suhteliselt suure distantsilise eralduse tõttu. Teisalt, kuna [[energia jäävus]] nõuab ka kolmanda keha olemasolu. Kaksiktähtede suhteliselt suur sagedus ja kaksiksüsteemide vaatlused, kus mõlemad komponendid on suhteliselt noored, osutavad, et kaksiktähed tekivad juba tähetekkeprotsessi käigus. Molekulaarudu frakmenteerub ja tekib mitu suhteliselt lähestikku asuvat prototähte[[prototäht]]e.

Ulmest on tuttav kujutlus mitme tähega [[planeet|planeedist]]. Reaalsuses on mitmed orbiidid aga dünaamilistel põhjustel välistatud. Ebastabiilselt orbiidil asuv planeet heidetakse kiiresti kas süsteemist välja või sunnitakse ta stabiilsemale orbiidile. Mõned orbiidid, kuigi stabiilsed, esitaksid [biosfäär|biosfäärile[]] väga suuri väljakutseid, tulenevalt pinnatemperatuuri suurest erinevusest orbiidi erinevates punktides. Planeete, mis on orbiidil ümber ühe kaksiktähe komponendi nimetatakse S-tüüpi orbiidiga planeetideks ning planeete, mis on orbiidil ümber mõlema komponendi nimetatakse P-tüüpi orbiidiga planeetideks. Hinnanguliselt 50-60% kaksiktähti omab stabiilseid orbiite, mis on biosfäärile potentsiaalselt sobivad.