Kromaatiline kannel: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P kribu
Resümee puudub
19. rida:
See on klassikaliste muusikainstrumentide kõrval uustulnukas. Oma praeguse kuju sai eesti kromaatiline kannel [[1952]]. aastal kandlemeister [[Väino Maala]] käe all.
 
[[kromatism|Kromaatilisus]] võimaldab mängida piiranguteta kõigis [[helistik]]es ja annab suuri võimalusi erinevate [[ajastu]]te muusika ettekandmiseks. Kromaatilise kandle keeled on ristuvadlõikuvad, see tähendab, et [[diatoonheli|diatoonilised]] keeled suunduvad [[kõlalaud|kõlalaua]] kohal paremalt ülalt vasakule alla ja [[altereeritud heli|altereeritud]] keeled vasakult ülalt paremale alla. Seda võib võrrelda [[klahv]]ide paigutusega [[klaver]]i [[klaviatuur]]il (mustad ja valged klahvid).
 
Kromaatilisi kandleid valmistas [[Tallinna Klaverivabrik]] alates 1950ndatest kuni 1990ndate aastateni. Need kandled on 46 keelega. Praegu on võimalik tellida kromaatilisi kandleid [[Soome]]st või eesti [[kandlemeister|kandlemeistritelt]]. Uuematel Soomest pärit kanneldel võib olla kuni 50 keelt.
25. rida:
Kromaatilisele kandlele on kirjutanud muusikat [[Anti Marguste]], [[Ants Sõber]], [[Gennadi Taniel]], [[Lembit Veevo]], [[Aarne Männik]], [[Mirjam Tally]], [[Lauri Jõeleht]], [[Märt-Matis Lill]], [[Tatjana Kozlova]], [[Kristjan Kõrver]] jt.
 
Eestis on kromaatilist kannelt võimalik erialana õppida mitmes lastemuusikakoolis, aga ka [[Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool|Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis]], [[Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool|Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis]] ja [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]]s.
 
==Vaata ka==