Erinevus lehekülje "Anorgaaniline analüüs" redaktsioonide vahel

resümee puudub
(Uus lehekülg: ''''Anorgaaniline analüüs''' on analüütilise keemia haru, mis tegeleb anorgaanilise aine koostise kindlakstegemisega või an...')
 
Eesmärk võib olla kas ühe, mõne (näiteks ainete klassi) või kõigi aine komponentide kvalitatiivne või kvantitatiivne määramine.
 
Anorgaanilise materjali kvalitatiivseks uurimiseks kasutatakse mitmeid lihtsaid teste. Näiteks anorgaanilised ühendid annavad gaasi leegile spetsiifilise värvuse vastavalt [[metall]]i [[ioon]]ile; olulist teavet annavad materjali [[vesi|vees]], [[happed|hapetes]] või [[leelis]]tes lahustamise testid; sademe teke [[hõbenitraat|AgNO<sub>3</sub>]] lahusega näitab [[halogeniidioonhalogeniidid|halogeniidioone]]e, sademe teke [[baariumkloriid|BaCl<sub>2</sub>-ga]] näitab [[sulfaatioon]]i jne.
 
Anorgaanilise kvantitatiivse analüüsi klassikalised keemilised meetodid on [[kaalanalüüs]] ja [[mahtanalüüs]]. Kaalanalüüsi puhul sadestatakse ja eraldatakse määratav komponent raskesti lahustuva ühendina, mis pärast kuivatamist või kuumutamist kaalutakse. Mahtanalüüsi puhul leitakse määratava komponendi kogus [[tiitrimine|tiitrimiseks]] kulunud töölahuse mahu ja [[kontsentratsioon]]i kaudu.
*[[Ioonivahetuskromatograafia]] kolonnis oleva [[ioniit|ioniidi]] ([[anioniit|anioniidi]] või [[kationiit|kationiidi]]) pinnal on ioonsed [[funktsionaalrühm]]ad, mis interakteeruvad proovis olevate vastasmärgilise laenguga [[ioonid]]ega. See võimaldab lahutada [[katioon]]e, [[anioon]]e ja polaarseid molekule olenevalt nende elektrilisest laengust.
*[[Kapillaarelektroforees|Klassikaline kapillaarne tsoonelektroforees]] on meetod, kus laetud osakesed liiguvad [[elektrijuhtivus]]t omavas vedelas keskkonnas (kapillaaris on [[puhverlahus|puhvri]] vesilahus) [[elektriväli|elektrivälja]] mõjul. Meetod võimaldab lahutada ioone ja laetud molekule.
*[[elektrokeemia|Elektrokeemilised]] tiitrimismeetodid [[lahus]]e [[kontsentratsioon]]i määramiseks, mille puhul mõõdetakse [[elektrood]]idevahelist [[elektrijuhtivus]]t, [[pinge (elekter)|pinget]]t, [[voolutugevust]]. Need meetodid on [[potentsiomeetria]] (näiteks [[pH-meeter|pH-meetrid]]), [[amperomeetria]], [[polarograafia]], [[kulonomeetria]], [[konduktomeetria]] jt.
 
==Vaata ka==