Fütoplankton: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{Koolitöö|14. novembril 2011|kool=TÜ loodus- ja tehnoloogiateaduskond}}
[[Pilt:Phytoplankton bloom in the Baltic Sea (July 3, 2001).jpg|thumb|right|Fütoplanktoni poolt põhjustatud [[veeõitseng]] [[Läänemeri|Läänemeres]], [[3. juuli]] [[2001]]]]
'''Fütoplankton''' ehk '''taimhõljum''' koosneb veesamba [[Eufootne vöönd|eufootilises kihis]] vabalt hõljuvatest enamasti [[Mikroorganismid|mikroskoopilistest organismidest]]. Fütoplankterid on [[fotosüntees|fotosünteesivad]] organismid ja moodustavad enamuse veekogude [[Primaarproduktsioon|primaarprodukstioonist]], olles seega veekeskkonna [[toiduvõrgustik|toiduvõrgustike]] alglüliks. <ref>Masing,V. 1992. ''Ökoloogia leksikon''.63.</ref> Kuigi fütoplankton moodustab vähem kui 1% Maa fotosünteesivast [[biomass|biomassist]], toodavad nad enam kui 45% maakera aastasest netoprimaarproduktsioonist.
Fütoplanktoni mõiste hõlmab kõiki [[Fotoautroof|fotoautotroofseid]] organisme vee toiduvõrgustikes. Erinevalt maapinna autotroofsete organismide [[Biotsönoos|kooslustest]], mis koosnevad suures enamuses [[taimed|taimedest]], moodustab fütoplankton väga mitmekesise rühma: fütoplanktoni alla loetakse nii [[Eukarüoodid|eukarüootsed]] [[protistid]] kui ka mõned [[Bakterid|pärisbakterid]] ja [[Arhed|arhebakterid]].
===Evolutsioon===
Hapnikku tootvaid fotoautotroofe esines maailmameres juba 2,7 miljardit aastat tagasi, ilmselt juba varemgi. Eukarüootsete fütoplankterite fossiile leidub juba 1,6 kuni 1,8 miljardi aasta vanustes kivimites. [[Punavetiktaimed|Punavetikad]] tekkisid umbes 1,2 miljardit aastat tagasi ning [[Rohevetikad|rohevetikaid]] on fossiilsete tunnuste alusel määratud juba [[Neoproterosoikum|neoproterosoikumi]] aegsetest kivimitest.<ref name="Falk" />
Arvuliselt koosneb suurem osa fütoplanktonist [[Tsüanobakterid|tsüanobakteritest]], kes on ainus säilinud rühm prokarüootseid oksügeenseid fotoautotroofe. Selline fotosünteesi toimumisviis on tekkinud vaid korra evolutsiooni jooksul ning kandunud eukarüootsetele organismidele edasi fotosünteesivate prokarüootide [[Endosümbioos|endosümbioosi]] kaudu. Endosümbiootilistest bakteritest kujunesid ajapikku välja eukarüootse raku organellid- [[plastiidid]].<ref name="Falk" />
Oksügeensete fotoautotroofide evolutsiooni alguses toimunud arengulise lõhe tõttu arenes välja kaks erinevate plastiididega fütoplankterite arenguliini. Rohevetikad ning nende eellased ja järglased (maismaataimed) kuuluvad rühma, mida ühendab [[klorofüll b]] kasutamine [[Kaaspigmendid|kaaspigmendina]]. Selle rühma liigid on üksteisega palju lähemalt seotud plastiidi fülogeneesi ja fotosünteetilise füsioloogia poolest, kui peremeesrakkude ühise evolutsioonilise arengu poolest. Teine rühm koosneb punavetikatest ja mitmekesisest hulgast fütoplankteritest ning vetikatest, kelle plastiidid pärinevad evolutsiooniliselt punavetikatest. Selles rühmas on säilinud kõige enam tsüanobakteritele omaseid pigmente. <ref name="Falk" />
Kaheksast põhilisest fütoplanktoni taksonist, mis tänapäeval ookeanis esinevad, sisaldavad kõik peale ühe taksoni punavetikate plastiidide taolisi plastiide. Samas domineerivad maapinna vetikakooslustes pea eranditult rohevetikatele omaste plastiididega organismid.<ref name="Falk" />
| |||