Kangakudumine: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
6. rida:
==Telgedel kudumise ajalugu==
Algselised [[kangasteljed|kangasteljed]] olid tuntud juba vanades Idamaades, muistses [[India|Indias]] ja [[Hiina|Hiinas]], hiljem enamikul maailma rahvastest. Eestis on hiljemalt vanemast [[Rauaaeg|rauaajast]] jälgi [[püstteljed|püsttelgedest]] (''kangasjalgadest''). Lõim pingutati neil ülalt alla savist raskusvihtide abil. Rauaaja lõpul olid usutavasti tuntud ka rõhtsad kangasteljed, millel sai kududa pikemaid kangaid. 19. sajandi Eesti rahvapärased sammaskonstruktsiooniga (''liht-, maateljed'') võeti kasutusele tõenäoliselt 17.-18. sajandil Saksa kangrute eeskujul, millele osutab laialdaselt levinud Saksa-laenuline nimetus ''teljed''.
==Kangatehnikad==
===Algkangad===
Kangad, millest tuletatakse erineval viisil kõik ülejäänud kangad. Algkangad on labane, toimne ja atlass.
====Labane kangas====
20. rida ⟶ 25. rida:
Kasutades erinevaid materjale ja erineva tihedusega [[sugasid]], saab labases tehnikas kududa eriilmelisi kangaid. Hõreda soaga kududes ja koelõnga tugevasti kinni lüües katab koelõng lõime täielikult. Kõnepruugis nimetatakse seda ka koeripsiks. Koelõnga lõdvalt kinni lüües ja osa piivahesid tühjaks jättes saab kududa õhulisi ja ažuurseid kangaid.
<ref name="Kangakudumine">[http://www.example.org ], '''Kelpmann, Mare'''."Kangakudumine", Tallinn: Koolibri, 1998.</ref>▼
38. rida ⟶ 42. rida:
'''Lõimepindne toimne.''' Kanga pealmisel poolel on rohkem näha lõime. Lõimelõngad liiguvad kirjakorras pikalt koelõngade peal. Niite arv on piiramatu, kõige väiksem saab olla 3-niieline.
45. rida ⟶ 49. rida:
[[File:Atlasskanga pilt.jpg|thumb|Koe- ja lõimelõngade ristlemine atlasskangas.]]
Ühtlase sileda pinnaga kangas, kus on koest või lõimest pikad lõngajooksud. Lõime- ja koelõngade ristlemiskohad on hõredalt hajutatud. Atlass võib olla koe- või lõimepindne. Niite arv ei ole piiratud, kõige väiksem reeglipärane atlass saab olla 5-niieline. Niite ja tallalaudade arv on alati võrdne.
Iga lõimelõng ristleb kirjakorras vaid ühe koelõngaga ja ainult üks kord. Ristlemiskohad hajutatakse nii, et need ei oleks lähestikku ja jääksid kangas pikemate lõngajooksude varju. Ristlemiskohtade märkimiseks leitakse tõusuarv. See näitab, mitme koelõnga võrra antud lõimelõngast kõrgemalt ristleb järgmine lõimelõng koelõngaga. Tõusuarv saadakse, kui kirjakorras olevate niite arv jagatakse kaheks nii, et pooled ei oleks võrdsed ja saadud arvud ei jaguks teineteisega ega niite arvuga. Jagamisel saadakse kaks tõusuarvu, märkimiseks valitakse neist üks. Kui kangas on 5-niieline, võib tõusuarvuks olla 2 või 3. 7-niielises kangas võib tõusuarv olla 3 või 4, 2 või 5.
Tavaliselt valitakse väiksem tõusuarv, tiheda soa puhul võib see olla ka suurem. Atlassi märkimiseks võetakse soovitud suurusega kirjakord, mille vasakusse alumisse nurka märgitakse esimese lõimelõnga siduspiste. Sellest ülespoole loetakse tõusuarvu jagu siduspisteid ja järgmine lõimepindne siduspiste märgitakse ristlema järgmisele lõimele tõusuarvu võrra ülevaltpoolt. Märkimisel loetakse ainult kirjakorra sees olevaid lõngu.
'''4-niieline atlass.''' Ebareeglipärane atlass, ei märgita tõusuarvu järgi, vaid ristlemiskohad hajutatakse kirjakorda teatud kindla kava järgi. Väiksema niite arvuga atlassi kududa ei saa.
▲<ref name="Kangakudumine">[http://www.example.org ], '''Kelpmann, Mare'''."Kangakudumine", Tallinn: Koolibri, 1998.</ref>
[[Kategooria: Käsitöö]]
==Viited==
| |||