Antibiootikumiresistentsus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Liinaso (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
Liinaso (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
20. rida:
[[Pilt: Penicillin_core.svg|pisi|border|right|Penitsilliin - esimene looduslik antibiootikum, avastas Alexander Fleming aastal 1928]]
 
Ravimresistentsed tüved ilmusid algselt haiglates, kus kasutati kõige enam antibiootikume. Sulfoonamiid-resistentne ''[[Streptococcus pyogenes]]'' ilmnes sõjaväehaiglates 1930. Aastatelaastatel. [[Penitsilliin]]-resistente ''[[Staphylococcus aureus]]'' tekkis [[London|Londonis]] tsiviilhaiglates varsti pärast [[penitsilliin|penitsilliini]] kasutuselevõttu. Sarnaselt, avastati ''[[Mycobacterium tuberculosis]]'' resistentsus [[streptomütsiin|streptomütsiinile]] avastati üsna pea pärast antibiootikumi kasutuselevõttu. [[Multiravimresistentsus]] avastati esmakordselt [[seedetrakt|seedetrakti]]bakterites - ''[[Escherichia coli]]'', ''[[Shigella]]'' ja ''[[Salmonella]]'' – hilises 1950s ja varases 1960s.<ref name="Stuart"/>
 
===Meditsiinis===
28. rida:
#inimesed nõuavad arstilt antibiootikumide väljakirjutamist ning arstid ei võta vaevaks uurida patsiendi ihuhädasid ega selgita, miks poleks teatud juhul antibiootikumide tarvitamine vajalik
#arstid pole teadlikud, millal ja mille vastu peaks ja ei peaks antibiootikume tarvitama <ref name="RF"/>
#inimesed usuvad, et antibiootikumid on efektiivsed tavalisetavaliste külmetushaigusekülmetushaiguste ravis <ref name="Cliodna"/>
#keskmiselt 22% inimestest ei lõpeta oma antibiootikumikuuri, kui haigusnähud kaovad (protsent varieerub 10%-44%-ni sõltuvalt riigist.)<ref name="Pechere"/>
#Ebapiisav hügieen haiglapersonali seas võib samuti suurendada resistentsete organismide levikut <ref name="Girou"/>
 
37. rida:
Põllumajandusloomadel ja -lindudel kasutatakse antibiootikume kolmel põhjusel: [[nakkushaigus|nakkushaiguste]] ravimiseks, nakatumise vältimiseks teatud kasvatamisperioodil ja [[kasvufaktor|kasvufaktoritena]]. Esimesel kahel juhul manustatakse loomadele või lindudele lühikese ravikuuri jooksul kõrges annuses antibiootikume ja kolmandal juhul – pikema aja jooksul madalas annuses antibiootikume. Kuna kõigil nendel juhtudel manustatakse antibiootikume suurele hulgale loomadele või lindudele, siis on ka antibiootikumresistentsete bakterite tekkimise võimalused suured. Loomade ja lindude organismis tekkinud antibiootikum-resistentsed bakterid võivad levida looma- ja linnupidajate ning -hooldajate vahendusel elanikkonna sekka.<ref name="Kuulo"/>
 
Peaaegu pool antibiootikumide kogusest kirjutatakse [[Euroopa|Euroopas]] välja loomade tarvis. Resistentsuse tekkimise riskifaktoriks peetakse loomadel üldiselt antimikroobsete preparaatide tavapärast kasutamist.Kuna antimikroobne resistentsus ohustab tõsiselt eelkõige noorloomi, on see Euroopa loomakasvatussektoris saamas üha tõsisemaks probleemiks. Lemmikloomad võivad samuti olla antimikroobse resistentsuse kandjad ning lihtsustada selle edasiandmist. Samas on mõeldamatu nüüdisaegne loomakasvatus, kus puudub võimalus kasutada haiguste raviks antibiootikume. Loomade hea tervis ja antibiootikumide mõistlik kasutamine aitavad antimikroobse resistentsuse levimist hoida ära hoida.<ref name="Maaleht"/>
 
 
==Resistentsuse kujunemise mehhanismid==
 
[[Pilt: Antibiotic_resistance.svg|pisi|border|right|Antibiootikum-resistentsuse levik loodusliku valiku tagajärjel]]
 
Resistentsus ravimi suhtes võib tekkida spontaanse [[mutatsioon|mutatsiooni]] tagajärjel [[mikroob|mikroobi]] [[kromosoom|kromosoomi]] selles [[lookus|lookuses]], mis määrab mikroobi tundlikkuse mingi konkreetse antibiootikumi suhtes. Kui [[mikroobipopulatsioon|mikroobipopulatsioonis]] on tekkinud resistentsed isendid, levib resistentsus geenide kaudu ka nendele mikroobidele, kellel polegi olnud otsest kontakti antibiootikumiga. Tekkinud ravimiresistentsus antakse mikroobipopulatsioonis edasi vertikaalselt: eellasmikroobidelt järglastele. Mikroobid on võimelised muutma oma [[genoom|genoomi]], eriti plasmiidivormis (väikesed isepaljunevad kromosoomivälised [[DNA]]-molekulid) ja kiiresti levitama resistentsust. Nii levib ravimiresistentsus mikroobipopulatsioonis horisontaalselt: mikroobilt mikroobile. Enamikul juhtudest on omandatud ravimiresistentsus levinud plasmiidide vahendusel. Näiteks [[seakasvatus|seakasvatuses]] on laialdase antibiootikumide kasutamise tagajärjel suurenenud mikroobide mobiilsete [[plasmiid|plasmiidide]] hulk. Sellised plasmiidid on võimelised vahetama peremeesmikroobi ja ületama isegi mikroobisugukonna piire.<ref name="Eesti Loodus"/>
66. rida ⟶ 68. rida:
===Resistentsuse levimise tagajärjed===
 
Antibiootikumiresistentsuse levik mikromaailmas on tänapäeval globaalne nähtus. Paljud haigused, mille korral on varem edukalt kasutatud antibiootikume, on nüüd muutunud samade vahenditega ravimatuks ravimiresistentsete mikroobitüvede tõttu. Näiteks [[tuberkuloos]] on muutunud ülemaailmseks tervishoiuprobleemiks inimesel just seepärast, et on tekkinud antibiootikumide suhtes resistentsed [[tuberkuloosikepike|tuberkuloosikepikese]] tüved. See loob vajaduse otsida uusi tõhusaid [[ravim|ravimeid]], mille kasutamise iga võib aga juba teada põhjustel osutuda lühikeseks. Samas sunnib see väga ettevaatlikult suhtuma [[antibakteriaalne|antibakteriaalsetesse]] vahenditesse.<ref name="Eesti Loodus"/>
 
Bakterite antibiootikum-resistentsus on tänapäeva arstiteaduse ja inimeste tervisekaitse üks tõsisemaid probleeme, millele ei ole suudetud lahendust leida. Kui antibiootikumid kaotavad oma toime haigustekitavatele bakteritele, siis tähendab see haigele oluliselt pikemat haiguse põdemist, paljukordseid arsti külastusi või pikaajalist haiglas viibimist ning üha uute, kallimate ja [[toksilisus|toksilisemate]] ravimite tarvitamist. Sellele vaatamata ei õnnestu vahete-vahel selliseid haigeid päästa.
Antibiootikum-resistentsus ei ole mitte ainult haige inimese probleem – see on tõsine oht tema perekonnale ja lähikondsetele, töö- või koolikaaslastele, sest antibiootikum-resistentsed bakterid võivad kergesti ja kiiresti ka neid nakatada. Antibiootikum-resistentsus on terve [[ühiskond|ühiskonna]] sotsiaal-meditsiiniline probleem, sest :
#antibiootikum-resistentsete bakterite levik võib võtta ähvardava ulatuse kogu elanikkonna seas ning mitte piirduda ainult haiglate ja hooldeasutustega
#see paneb raske koorma riigi tervishoiusüsteemile, sest nende haigete ravimine on väga pikaajaline ja kulukas.
93. rida ⟶ 95. rida:
[[Euroopa parlament]] rõhutab, et [[veterinaaria|veterinaarseid]] ravimeid (ning nende toodete kasutamist loomadel) käsitlevate võrreldavate andmete nõuetekohane kogumine ja analüüsimine kõigis liikmesriikides on väga oluline.
 
Parlament nõuab tungivalt, et tehtaks enam teadusuuringud antimikroobsetest ainetest vaba loomakasvatuse kohta, seega on rohkem vaja teadusuuringuid muude alternatiivide ([[vaktsineerimine]], bioohutus, resistentsust arvestav [[tõuaretus]]) kohta ning tõenditel põhinevaid strateegiaid, et vältida ja kontrollida loomade nakkushaigusi.
 
Parlamendi arvates tuleb antimikroobseid aineid kasutada mõistlikult, andes veterinaaridele ja talupidajatele rohkem teavet, kuidas antimikroobse resistentsuse edasiarenemist vähendada.<ref name="Maaleht"/>