Redaktsioon: 30. mai 2006, kell 17:29 redigeeri 88.196.101.174 (arutelu) Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 30. mai 2006, kell 18:13 redigeeri eemalda Kendall (arutelu \| kaastöö) 5079 muudatust toimeta!, pisut parandusi. Halb seis, toortõlge en-st. Uuem muudatus →
1. rida: {{toimeta}} ~~Võrdlev Psühholoogia on üldmõisteliselt loomade käitumise ja vaimse elu õppimine. See on~~ ~~sünonüüm looma-psühholoogiale,~~ ~~kuigi see on õigem termin, kasutatakse seda vähe.~~ '''Võrdlev psühholoogia''' on [[psühholoogia]] haru, mis tegeleb loomade käitumise ja psüühiliste protsesside uurimisega. See on sünonüüm loomapsühholoogiale, kuigi see on õigem termin, kasutatakse seda vähe. == Ajalugu == ~~Võrdlev~~Võrdleva psühholoogia mõiste tuli kasutusele [[19.~~sajandi~~ sajand]]i lõpul, kui [[George Romanes]] alustas tööd loomapsühholoogiaga, inspireerituna [[Charles Darwin]]i uurimustest. Sellest sai tähtis akadeemiline teadusharu [[Edward Thorndike]] uuringute ja [[Ivan Pavlovi]] tingitud käitumise uurimisega. Algselt kasutati võrdlevat psühholoogiat katseloomadel, et leida bioloogiliste organismide käitumise põhitõdesid, mida oleks võimalik rakendada ka inimestel. ~~loomapsühholoogiaga,inspireeritud Charles Darwin´ist. Sellest sai tähtis akadeemiline teadusharu Edward L.Thorndike uuringute ja Ivan Pavlovi tingimusliku käitumise uurimisega.~~ Huvi loomade sotsiaalse käitumise vastu on alati olnud võrdleva psühholoogia väiksem osa, kuigi tuntud [[Thorleif Schjelderup-Ebbe]] kanade sotsiaalse domineerivuse uuringud, pannes aluse ▼ ~~Algselt kasutati võrdlevat psühholoogia katseid loomadel ,et leida algseid põhitõdesid~~ "~~nokkimis järjekorra~~nokkimisjärjekorra" (''pecking order'') mõistele, oli tähtsaks panuseks sellel alal.▼ ~~mida oleks võimalik rakendada ka inimestel.~~ ▲Huvi loomade sotsiaalse käitumise vastu on alati olnud võrdleva psühholoogia väiksem osa, ~~kuigi tuntud T.Schjelderup-Ebbe kanade sotsiaalse domineerivuse uuringud,pannes aluse~~ ▲"nokkimis järjekorra" mõistele, oli tähtsaks panuseks sellel alal. == Võrdlev ~~Psühholoogia~~psühholoogia ja ~~Võrdlev~~võrdlev ~~Meetod~~meetod == Otseselt rääkides peaks võrdlev psühholoogia sisaldama võrldevat meetodit, milles sarnased uuringuid tehakse erinevate loomaliikidega ja tulemused tõlgitakse nende erinevad fülogeneetilise või ökoloogilise tausta tingimustes. Läbi võrdleva psühholoogia pika ajaloo, on tehtud korduvad katsed, et peale sundida veel korrastatumat lähenemist, eriti [[etoloogia]] tõusuajal [[20~~-nenda~~. ~~sajandi~~sajand]]i keskpaigas. ~~1970ndatel~~1970. ~~andis~~aastatel ~~käitumis~~andis ~~ökoloogia~~käitumisökoloogia veel tugevama aluse sellele, mida võrdlev psühholoogia võib arendada. Püsiv küsimus võrdlevate psühholoogide ees on olnud erinevate loomaliikide intelligentsuse relatiivsus. Palju katseid on olnud seletamaks, et see ei ole hea küsimus, kuid see ei kao. Tõepoolest mõned varajased katsed algse võrdleva psühholoogia alal põhinesed sellel, kuidas erinevad liigid õpivad erinevaid ülesandeid. Need katsed nurjusid, tagasi vaadates võib öelda, et nad ei olnud piisavalt keerulised, isegi mitte nende erinevate ülesannete analüüside nõudlused, ega liigivalikud. Hilisemad ~~võrdlemis uuringud~~võrdlemisuuringud on olnud edukamad. == Uuritud ~~Liigid~~liigid ==▼ Laialdane valik liike on uuritud ~~Võrdlevate~~võrdlevate psühholoogide poolt. Siiski on sellel alal domineerinud väike arv liike. Pavlovi varajased uuringud kasutasid koeri, kuigi nad on olnud palju uurimisobjektiks, ei ole neid mõistetud väljapaistvalt. Kasvav huvi loomade ebanormaalse käitumise vastu on viinud uurimised taas koduloomade juurde. Thorndike kasutas kasse, kuid Ameerika võrdlevad psühholoogid läksid kiirelt üle rottidele, kes on jäänud muutumatuks uurimisobjektiks alates ~~20nenda~~20. sajandi esimesest poolest tänapäevani. [[Burrhus Frederic Skinner]] tutvustas uurimisobjektina tuvisid, nad on jäänud mõnel alal oluliseks.▼ Alati on olnud huvi uurimaks primaatide erinevaid liike; tähtis ~~kaastöö~~panus sotsiaal- ja ▼ ▲== Uuritud Liigid == arengupsühholoogias oli [[Harry F. Harlow'i]] uuringutel, kus ta uuris ahvide ema kaotust.▼ ▲Laialdane valik liike on uuritud Võrdlevate psühholoogide poolt.Siiski on sellel alal domineerinud väike arv liike. Pavlovi varajased uuringud kasutasid koeri,kuigi nad on olnud palju uurimisobjektiks, ei ole neid mõistetud väljapaistvalt. Kasvav huvi loomade ebanormaalse käitumise vastu on viinud uurimised taas koduloomade juurde. Thorndike kasutas kasse, kuid Ameerika võrdlevad psühholoogid läksid kiirelt üle rottidele,kes on jäänud muutumatuks uurimisobjektiks alates 20nenda sajandi esimesest poolest tänapäevani. Skinner tutvustas uurimisobjektina tuvisid, nad on jäänud ~~mõnel alal oluliseks.~~ ▲Alati on olnud huvi uurimaks primaatide erinevaid liike; tähtis kaastöö sotsiaal ja ▲arengupsühholoogias oli Harry F. Harlow'i uuringutel, kus ta uuris ahvide ema kaotust. Huvi primaatide uurimise vastu on suurenenud tänu loomade teadmiste uurimisele. Loomad keda on arvatud olevat intelligentsed, on samuti tõusvalt uuritud. Näiteks erinevad vareste liigid, papagoid (eriti Aafrika ~~Hall~~hall-~~Papagoi~~papagoi) ja delfiinid. ~~ja delfiinid.~~ == Loomade teadmised == 1980ndatest alates on võrdlev psühholoogia läbi teinud pöördelise muutuse algtõdedes. Selle asemel, et otsida loomade käitumise põhimõtteid inimkäitumise seletamiseks, on võrdlevad psühholoogid hakanud võtma põhimõttetid, mis on avanenud ~~inimtedmiste~~inimteadmiste uurimisel ning hakanud kasutama neid loomade peal. See lähenemine ongi looma teadmiste uurimine. See on viinud märkimisväärsete edasijõudmisteni meie arusaamas loomade mälu, ~~probleemi lahendamises oskuste~~probleemilahendamisoskuste ning teiste ~~teadmis~~ kognitiivsete võimete kohta. ~~võitmete kohta.~~ == Häired loomade käitumises == Tänapäeval tuntakse loomade psüholoogilist seisundit kui tähtsat osa nende elutingimustes kodustamises või vangistuses. Tavalised käitumishäired vangistuses olevate või lemmikloomade seas on stimulatsiooni puudumine, sobimatu stimulatsioon või ülestimuleerimine. Need tingimused võivad viia häire, ettearvamatu ja tahtmatu käitumiseni ning mõnikord isegi psüühiliste sümptomite või haigusteni. Näiteks rotid kes on pandud pikaks ajaks valju muusika kätte, areneb lõpptulemusena neil välja tahtmatu käitumine (mida saab võrrelda inimeste psühhoosiga) , nagu näiteks omanike hammustamine. Koerte käitumine, alastimuleerituse puhul, sõltub väga palju koera tõust ja individuaalse looma iseloomust. Näiteks laikad rikuvad ~~täielukult~~täielikult aiad ja majad , kui nad ei saa piisavalt aktiivsust. Koerad kalduvad ka psühholoogilisele kahjustusele , kui nende peal kasutatakse vägivalda. Kui neid koheldakse väga halvasti, võivad nad muutuda ohtlikuks. Süstemaatiline loomade käitumishäirete uurimine põhinebki loomapsühholoogia uuringutel, kaasates ka tingliku ja vahenditega uuringu, kuid ka etoloogilised uuringud loomuliku käitumise kohta. Igatahes, vähemalt sarnaste koduloomade puhul aitab kaasa kogunenud kogemus, mis on tulnud pikaajalisest loomadega töötamisest. [[Kategooria:Psühholoogia]] [[en:Comparative psychology]]

Võrdlev psühholoogia: erinevus redaktsioonide vahel