Poola aeg: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
P parandasin skripti abil kriipsud
11. rida:
[[1561]]. aastal [[Vana-Liivimaa]] sisuliselt lagunes. [[Tallinn]]a linn, [[Eestimaa rüütelkond|Harju-Viru ja Järvamaa rüütelkond]] andsid end [[Rootsi]], [[Liivi Ordu]] ja [[Riia peapiiskopkond]] [[Poola]] võimu alla.
 
Sõjategevus jätkus vahelduva eduga, [[1563]]-[[1570]] sattusid omavahel sõjajalale ka Rootsi ning [[Taani]] ja Poola.
 
[[1570]] puhkes sõda Rootsi ja [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] vahel, pärast seda kui [[Ivan IV]] oli lasknud Rootsi troonile tõusnud [[Johan III]] saadikud vangistada. Moskva tsaaririigi peajõud olid suunatud [[Poola Kuningriik|Poola Kuningriigi]] ning [[Leedu Suurvürstiriik|Leedu Suurvürstiriigi]] vastu, kes [[1569]]. aastal ühinesid [[personaalunioon]]i alusel valitsetatavaks [[Rzeczpospolita]]ks.
22. rida:
[[Image:Jan_Matejko-Batory_pod_Pskowem.jpg|thumb|left|333px|[[Stefan Bátory]] [[Pihkva]]s ([[Jan Matejko]] [[maal]]).]]
[[1577]] toimus suur [[Tallinna piiramine (1577)|Tallinna piiramine]], kuid moskoviidid löödi tagasi. Tähtsat osa selles mängis [[Ivo Schenkenberg]]i [[maameeste lipkond]]. Samal ajal vallutas Ivan IV kogu Rzeczpospolita käes olnud ala ning pööras tülli Liivimaa kuningaga, kes oli sunnitud põgenema enda [[Kuramaa piiskopkond]]a. Poola-Rootsi ühendatud jõud osutusid siiski Moskva Tsaaririigist tugevamaks, [[1578]] toimus sõjategevuses pööre, [[1580]] purustati Moskva vägi [[Cēsis|Võnnu]] lähedal.
[[File:Campaigns of Stefan Batory (1578-82).png|pisi|Stefan Batory sõjaretk aastatel (1578-15821578–1582)]]
[[Image:Podział administracyjny I RP.png|thumb|left|300px|[[Rzeczpospolita]], [[1569]] - [[1660]].]]
 
 
33. rida:
;Üleväina-Liivimaa hertsogkond (''Ducatus Ultradunensis'', ''[[Inflanty]]'')
 
Liivimaa valitsemine reguleeriti kuningas Stephan Batory poolt välja antud Liivimaa konstitutsiooniga (''Constitutiones Livoniae''), mis tunnustas Liivimaad vallutatud alana ega tunnustanud 1561. aastal Sigismund II Augusti poolt välja antud Sigismund Augusti privileegi (''Privilegium Sigismundi Augusti''). Liivimaa valitsuskorralduse eesmärkideks olid Liivimaa poolastamine ning rekatoliseerimine. Sel eesmärgil nimetatigi [[Liivimaa kuberner]]iks (resideeris Riias) ultrakatoliiklik [[Jerzi Radziwill]] (1556-16001556–1600). Liivimaa jagati [[presidentkond]]adeks (Võnnu, Tartu, Pärnu), mis [[1598]]. aastal nimetati ümber [[vojevoodkond]]adeks.
 
Vojevoodid olid eranditult Rzeczpospolitast, 1589. aastal kehtestatud ''Ordinatio Livoniae I'' määras pooled staarostiametitest poolakatele, pooled leedukatele. 1598. aastal aga vastu võetud ''Ordinatio Livoniae II'' määras kolmandiku staarostikohtadest kohalikule [[Liivimaa rüütelkond|Liivimaa aadlile]]. Pärast Liivimaa vallutamist läks riigile laialdasi maavaldusi (3/4 kogu Liivimaa maavaldustest), mis enne seda kuulus endistele ordumaadele ja nende haldamiseks moodustati staarostkonnad, mis jagunesid [[folvark]]ideks ehk [[riigimõis]]adeks. Erinevalt aadlimõisade talupoegadest ei olnud riigi- ehk kroonumõisade talupojad sunnismaised. Staarostkondade valitsejate [[Staarost]]ite amet oli eluaegne ning ülitasuv, staarostid said endale 1/3 staarostkonnast laekuvast tulust.
49. rida:
:Pärnu vojevoodkonda 4:
*[[Pärnu staarostkond]], P, ja [[Dole]] staarost Valentin Überfeld; [[Jan Lesniowolski]] (1582-); [[Jakob Madalauski]];
*[[Viljandi staarostkond]], I poola staarost - [[Martin Kazanowski]] (1582-), [[Baltasar Markowski]];
*[[Karksi staarostkond]],
*[[Otepää staarostkond]].
60. rida:
 
==Haridus ja kultuur Poola võimu aladel==
[[Liivi sõda|Liivi sõjast]] purustatud Lõuna-Eestis üritas Poola taastada [[kirik]]uelu; seda ei saa lihtsustavalt [[vastureformatsioon]]iks nimetada, ent ka rekatoliseerimine ei sobi. [[Jesuiidid|Jesuiitide]] [[Collegium Derpatense]] ([[1583]] - [[1625]]) oli hoopis uutlaadi üritus, mis koostas-trükkis a. [[1585]] [[maakeel]]se [[katekismus]]-lauluraamatu ning andis [[maarahvas|maarahvale]] mitu omamaalasest [[preester|preestrit]] (5 on nimepidi teada).
 
==Rahvastik Poola võimu aladel==
84. rida:
 
==Kirjandus==
*[[Harald C. Pitsahl]]: Poola aeg Eestis ja Poola-Rootsi sõda (1600-16291600–1629 a.) : võitlus Eesti ranniku pärast Poola, Rootsi ja Vene vahel 16. sajandi lõpul., Tallinn: Nauding, 1930
 
;[[Poola keel]]es
96. rida:
;[[Saksa keel]]es
* Gustaw Manteuffel: Polnisch-Livland, Riga 1869
* [[Uno Lehtonen]]: Die polnischen Provinzen Russlands unter [[Katariina II|Katharina II]]. in den Jahren 1772-17821772–1782. Versuch einer Darstellung der anfänglichen Beziehungen der russischen Regierung zu ihren polnischen Untertanen. Aus dem finnischen original übersetzt von Gustav Schmidt., Berlin: Georg Reimer 1907 [http://www.archive.org/details/diepolnischenpro00lehtuoft Digitaalselt]
 
[[Kategooria:Eesti ajalugu]]