Ava peamenüü

Muudatused

Eemaldatud 48 baiti ,  8 aasta eest
==== Tervishoiukorraldus vanglas ====
 
Lisaks on vangla poolt tagatud hügieeniteenused (pesemisvõimalused ja juuksuriteenus) ning korraldatud üldine tervishoid. Kinnipeetavatel on võimalik vanglas arsti külastada ning vajadusel saada eriarstiabi ka väljaspool vanglat. Vangla meditsiiniosakonnas on kinnipeetavatele võimaldatud ambulatoorne üld- ja eriarstiabi. Eriarsti juurde suunab vangla arst. Lisaks läbib kinnipeetav tervisekontrolli enne vanglasse vastuvõtmist VangS § 14 lg 1 kohaselt.
 
Eriarstiabi osutamine vanglas toimub vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seadusele koos vangistusseadusest tulenevate erisustega. Kinnipeetava eriarstiabi osutaja juurde suunamise otsustab üksnes vangla arst (tervishoiutöötaja), lähtudes tervishoiuteenuse osutamise vajadusest ehk sellest, kas isikul esinevad meditsiinilised näidustused tema saatmiseks eriarstiabi osutaja juurde või mitte. kinnipeetavalKinnipeetaval endal puudub subjektiivne õigus nõuda meditsiiniliste uuringute läbiviimist vastavalt enda soovile (Riigikohtu lahend 3-3-1-53-10 p 7). Kuigi tervishoiutöötaja on üldjuhul vangla koosseisuline teenistuja, ei muuda see suhet avalik-õiguslikuks, sest vangla tervishoiutöötaja tegutseb tervishoiuteenuse osutamisel kutseala esindajana, mitte aga avaliku võimu ülesandeid täites, kuigi tervishoiuteenuse osutamise käsitamisel lepingulise suhtena on lepingupooleks siiski vangla. See ei muuda aga õigussuhte olemust. Tervishoiuteenuse osutamise vajaduse tuvastab VangS § 52 lg-le 2 tuginedes vangla arst ning tegemist on meditsiinilise otsustusega eraõiguslikus suhtes, mitte aga haldusotsusega. Tervishoiuteenuse osutamise või sellest keeldumise otsustamine toimub seega eraõiguslikus suhtes ja tekkinud vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluses maakohtus. Maakohtu pädevuses on ka tervishoiuteenuse osutamisega või osutamata jätmisega põhjustatud kahju hüvitamise nõuete läbivaatamine (Riigikohtu lahend 3-3-1-69-10 p 9).
 
Tervishoiuteenuse rahastamist reguleerib justiitsministri määrus 19.12.2003 nr 330 "Vangistusseaduse" alusel osutatavate tervishoiuteenuste ning nende osutamiseks vajalike ravimite ja meditsiiniliste abivahendite soetamise riigieelarvest rahastamise maht, tingimused ja kord. Lisaks on nimetatud korra lõpus ära toodud konkreetne nimekiri tervishoiuteenustest, mis vangla kaudu riigieelarvest hüvitatakse. Iga vangla puhul on üldjuhul eraldi välja toodud, milline personal meditsiini teenustmeditsiiniteenust osutab. Vanglate koduleheküljel on võimalik iga vangla alt leida meditsiiniosakonna põhimäärusepõhimäärus. Tartu Vanglas on eraldi reguleeritud sõltuvushäiretega kinnipeetavate vangistuse täideviimine ning samuti on Tartu Vanglal eraldi psühhiaatriaosakond.
 
Lisaks sellele toimub tervishoiuteenuse käigus tekitatud kahju hüvitamine võlaõigusseaduse 41. ptk sätete alusel (tervishoiuteenuse osutamise leping) (Riigikohtu lahend 3-3-1-69-10 p 9).
Eelnevast nähtub, et kinnipeetava ning meditsiiniteenuse osutaja vahelisele suhtele kohaldub võlaõigusseaduse 41. ptk sätted. Muuhulgas on nimetatud sätetega reguleeritud ka tervishoiuteenuse osutamise kvaliteet (Võlaõigusseadus (VÕS) § 762, § 763), patsiendile teabeandmise kohustust (VÕS § 764), patsiendi teavitamise ja nõusoleku saamisega seonduvat (VÕS § 766), tervishoiuteenuse osutaja vastutust (VÕS § 770) jm.
 
Eelnevast nähtub, et kinnipeetava ning meditsiiniteenuse osutaja vahelisele suhtele kohaldub võlaõigusseaduse 41. ptk sätted. Muuhulgas on nimetatud sätetega reguleeritud ka tervishoiuteenuse osutamise kvaliteet (Võlaõigusseadus (VÕS) § 762, § 763), patsiendile teabeandmise kohustustkohustus (VÕS § 764), patsiendi teavitamise ja nõusoleku saamisega seonduvatseonduv (VÕS § 766), tervishoiuteenuse osutaja vastutustvastutus (VÕS § 770) jm.
Tervishoiuteenuse osutamist kinnipeetavale reguleerib ka Vangla sisekorraeeskiri (VSkE) § 9 ja 9¹, kuid nendest sätetest tulenevad üksnes spetsiiflised kohustused, mis seonduvad vanglaga. Üldised tervishoiuteenuse osutamise nõuded tulenevad tervishoiuteenuse osutamise lepingut reguleerivatest sätetest.
 
Tervishoiuteenuse osutamist kinnipeetavale reguleerib ka Vangla sisekorraeeskiri (VSkE) § 9 ja 9¹, kuid nendest sätetest tulenevad üksnes spetsiiflisedspetsiifilised kohustused, mis seonduvad vanglaga. Üldised tervishoiuteenuse osutamise nõuded tulenevad tervishoiuteenuse osutamise lepingut reguleerivatest sätetest.
VangS § 54 lg 1 kohaselt sisustatakse vanglas eraldi ruumis rasedate naiste jaoks ning korraldatakse laste eest hoolitsemine.
 
VangS § 54 lg 1 kohaselt sisustatakse vanglas eraldi ruumisruum rasedate naiste jaoks ning korraldatakse laste eest hoolitsemine.
Tervishoiuteenuse korraldamist vahistatute puhul reguleerib VangS § 93 lg 6. Vahistatu tervishoiu korraldamisel ja rahastamisel lähtutakse samadest põhimõtetest, mis kinnipeetava puhul. Lisaks vanglas osutatavatele tervishoiuteenusetele, on ka vahistatul vajadusel võimalik pöörduda eriarsti poole.
 
Tervishoiuteenuse korraldamist vahistatute puhul reguleerib VangS § 93 lg 6. Vahistatu tervishoiu korraldamisel ja rahastamisel lähtutakse samadest põhimõtetest, mis kinnipeetava puhul. Lisaks vanglas osutatavatele tervishoiuteenuseteletervishoiuteenusele, on ka vahistatul vajadusel võimalik pöörduda eriarsti poole.
 
===Kirjavahetus ja telefonikõned===
29

muudatust