Vesinikside: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) P + pilt |
Resümee puudub |
||
2. rida:
[[Pilt:3D model hydrogen bonds in water.svg|pisi|Vesiniksidemed vee molekulide vahel]]
'''Vesinikside''' on täiendav [[keemiline side]], mille moodustab ühe [[molekul]]i negatiivse [[osalaeng]]uga [[elektronegatiivsus|elektronegatiivse]] [[keemiline element|elemendi]] ([[Fluor|F]], [[Hapnik|O]], [[Lämmastik|N]]) aatom teise molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga (võib tekkida ka suurte molekulide erinevate osade vahel).
Klassikalises mõttes on vesinikside suuremas osas elektrostaatiline vastastikmõju teatud kovalentsuse osakaaluga. Rangelt teoreetilise seisukoha pealt ei ole vesinikside nii lihtsalt kirjeldatav. Sideme moodustumisse panustavad elektrostaatilised vastastikmõjud (hape/alus), polarisatsiooniefektid (pehme/jäik), van der Waalsi jõud (dispersioon/tõukumine: molekulidevahelised elektronkorrelatsioonid) ja kovalentsus (laenguülekanne).
Vesinikside on kuni 10 korda nõrgem kui [[kovalentne side]].
7. rida ⟶ 9. rida:
Mida madalam on temperatuur, seda rohkem vesiniksidemeid vee molekulide vahel tekib.
== Vesiniksideme moodustumine ==
Vesinikside tekib prootoni doonori X-H ja prootoni aktseptori Y vahele: X-H···Y
Traditsioonilise määratluse järgi on vesinik kovalentselt seotud elektronegatiivse aatomiga (X), nt lämmastiku, hapniku või fluooriga. Y on kas vaba elektronpaariga elektronegatiivne aatom või elektronide poolt rikas molekuli osa. Uuemad uuringud on näidanud, et ka C-H sidemed ja π-elektronid võivad osaleda vesiniksidemete moodustumisel.
Kõige tähtsamad elektronpaari doonorid (ehk vesiniksideme aktseptorid) on hapnikuaatomid alkoholides, eetrites ja karbonüülühendites, samuti lämmastikaatomid amiinides ja heterotsüklites. Tähtsaimad prootoni doonorid (ehk vesiniksideme doonorid) on hüdroksü-, amino-, karboksüül- ja amiidrühmad. Tugevaid vesiniksidemeid moodustavad paarid O-H···O, O-H···N ja N-H···O, nõrgemaid – paarid N-H···N, kõige nõrgemaid – Cl<sub>2</sub>C-H···O ja Cl<sub>2</sub>C-H···N. Aromaatsete ühendite, alkeenide ja alküünide π-elektronsüsteemid võivad käituda nõrkade vesiniksideme aktseptoritena.
== Mõju ainete sulamis- ja keemistemperatuuridele ==
| |||