V-2: erinevus redaktsioonide vahel

Aggregat -seeria rakettide loomist alustati [[1932]]. aastal. Projekti tehniline juht oli teadlane [[Wernher von Braun]].

V2 on enim tuntud [[London|Londoni]]i pommitamisega,. liikudesÜlihelikiirusel ülihelikiiruselliikudes langes ta ootamatult ja suure lennukõrguse tõttu oli teda võimatu alla lasta.

Pärast sõda filmiti V2 abil [[24. oktoober|24. oktoobril]] [[1946]] esimest korda kosmosest maadMaad. V2 oli nii USA, NSVLNSV Liidu kui ka Prantsuse kosmoseprogrammide aluseks.

V2 startis vertikaalselt ja kasutas oma kütuse ära 65 sekundiga. Poole minutiga ületas ta [[ülehelikiirus|helikiiruse]], minutiga jõudis ta 35 km kõrgusele. Inertsist liikus ta ligi saja kilomeetri kõrgusele (osadel andmetel ka kõrgemale). Kütuse ja oksüdeerija pumpamiseks kasutati [[vesinikperoksiid|vesinikperoksiidi]]i ja [[naatriumpermanganaat|naatriumpermanganaadi]] reageerimisel töötanud turbiini. Raketti pumbati enne starti ka [[lämmastik]]ku, mis takistas kütusepaakidel välisrõhu allaall kokku kokkuvajumistvajumist ja millega reguleeriti gaaside ja vedelike voolukiirust. Raketikütuse põlemisel tekkis temperatuur kuni 2700 kraadi.

Raketti V2 kasutas [[Saksamaa]] [[Teine maailmasõda|Teise Maailmasõja]] ajal [[1944]]. aasta detsembrist [[1945]]. aasta märtsini peamiselt [[Suurbritannia]]s ja [[Belgia]]s asuvate sihtmärkide vastu. Nii palju kui teada,Teadaolevalt tulistati välja kokku 3172 V2-raketti, neist 1664 Belgiasse (sh 1610 [[Antverpen]]issei), 1402 Suurbritanniasse (sh 1358 [[London]]isse), 76 [[Prantsusmaa]]le (neist kõige rohkem, 25, [[Lille]]'i), 19 [[Holland]]isse (kõik [[Maastricht]]i) ja 11 Saksamaale (kõik [[Remagen]]isse).

V2 oli küll oma disainilt uudne, kuid liialt keerukas, ja tema sõjalised tulemused olid väga kehvad, võrreldes tema ehitamise ja väljatöötamise kuludega. Londonis tappis üks V2 keskmiselt 2 inimest, samal ajal suri [[Mittelwerk|Mittelwerki]] töökodades iga ehitatud V2 kohta 6 sunnitöölist. V2 on üks väheseid relvi, kui mitte ainuke, mille ehitamisel suri rohkem inimesi kui selle kasutamisekskasutamisel relvana. V2 väljatöötamine oli kulukam kui USA [[Manhattani projekt]] ja seetõttu võib isegi öelda, et V2 aitas kaasa Saksamaa kaotusele, kuna selle ehitamise ja väljatöötamise jaoks ohverdati palju resursseressursse, eriti just Saksamaale rasketel sõja lõpuaastatel.

Kuigi V2 oli V1-st kindlam, oli tema maksumus umbes 20 korda suurem kui V1-l, ja lõhkepea umbes sama suur, seetõttu oli palju soodsam kasutada V1-sid, isegi kui suur osa V1-sid alla tulistati.

Erinevalt V1-st tegid V2 kiirus ja trajektoor selle hävitamise [[õhutõrjekahur]]ite ja [[hävituslennuk]]ite abilitega võimatuks, sest ta langes kõrguselt 100–110 km neljakordse ülehelikiirusega. Juba 20 sekundigasekundit pärast väljatulistamist oli ta liiga kõrgel selleks, et teda alla tulistada saaks, ja lennuaeg Londonisse oli pelgalt 3 minutit.

Käidi välja plaan pärast V2 avastamistavastamise korral [[radar]]i abil välja arvutada selle trajektoor ja siis pommitada õhutõrjekahurite abilõhutõrjekahuritega kohta, mille V2 peaks läbima. Sellest plaanist loobuti, sest arvutused näitasid, et mööda läinud kahurimürsud tekitavad rohkem kahju kui V2 rakett ise.

V2 -vastased kaitsemeetmed sisaldasid nende väljalaskeplatvormide hävitamist [[õhurünnak]]utes ja sakslastele [[desinformatsioon]]i jagamist, et nad ründaksid valesid kohti. Nii näiteks jagasid britid Saksa spioonidele vääraid aruandeid V2 purustuste kohta Londonis, et Saksamaa ründaks hõredamalt asustatud piirkondi Ida-Londonis.

Väljalaskeplatvorme pommitati sellisel määral, et nende kasutamine osutus võimatuks ja V2-sid hakati laskma [[Meillerwagen|mobiilsetelt laskeplatvormidelt]]. Neid platvorme oli keeruline märgata ja tihti lasti neidrakette linnadest, kasutades inimkilpi.