V-2: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
→Vaata ka: + {{Commonskat-tekstina|V2 rockets}} |
Resümee puudub |
||
2. rida:
'''Rakett V2''' ([[saksa keel]]es ''Vergeltungswaffe 2'' 'kättemaksurelv 2') oli esimene [[ballistiline rakett]]. Raketi tehniline nimi oli Aggregat-4.
Aggregat
V2 on enim tuntud [[London
V2 oli esimene teadaolev inimese poolt loodud objekt, mille trajektoor ulatus [[kosmos]]esse. Tema maksimaalseks lennukõrguseks otse üles laskmisel oli 189 kilomeetrit. Maksimaalne lennukaugus oli 320 kilomeetrit. Lõhkepea mass oli ligi 1 tonn.
10. rida:
V2 oli [[vedelkütusrakett]]. Kütusena kasutas V2 3,8 tonni alkoholi ([[etanool]] ja [[vesi]]) ning [[oksüdeerija]]na 4,9 tonni vedelat [[hapnik]]ku.
Pärast sõda filmiti V2 abil [[24. oktoober|24. oktoobril]] [[1946]] esimest korda kosmosest
==V2 tehnilised andmed==
53. rida:
|}
V2 startis vertikaalselt ja kasutas oma kütuse ära 65 sekundiga. Poole minutiga ületas ta [[ülehelikiirus|helikiiruse]], minutiga jõudis ta 35 km kõrgusele. Inertsist liikus ta ligi saja kilomeetri kõrgusele (osadel andmetel ka kõrgemale). Kütuse ja oksüdeerija pumpamiseks kasutati [[vesinikperoksiid
Raketi maksimaalne kiirendus ulatus 8 g-ni. Raketti juhiti eelnevalt paika pandud [[güroskoop|güroskoopide]] abil, hiljem kasutati ka raadiojuhtimist. Juhtimiseks suunati raketist väljuvat gaasijuga ja välist õhku sabas olevate tiivakestega. Rakett oli ilma raadiojuhtimiseta suhteliselt ebatäpne. Maksimaalse lennukauguse puhul lendas ta maksimaalselt 17-kilomeetrise läbimõõduga ringi sisse.▼
▲Raketi maksimaalne kiirendus ulatus 8 g-ni. Raketti juhiti eelnevalt paika pandud [[güroskoop
V2 oli kaeti tavaliselt kolmevärvilise sõjaväemustriga. Hiljem olid ka ühevärvilised raketid. Katsetuste korral kasutati malemustrit, mis aitas määrata kas rakett pöörleb.▼
▲V2
Esialgu planeeriti rakettide stardipaikadeks suuri betoonpunkreid, kuid kuna need kannatasid liitlaste tugeva pommitamise alla ja sõjavägi soovis suuremat mobiilsust töötati välja mobiilne süsteem, kus raketti sai välja lasta praktiliselt kõikjalt. Laskepaigal oldi enne starti 90 minutit ja pärast starti lahkuti 30 minutiga, mistõttu ühtegi V2-e ei suudetud stardiplatvormil hävitada. Enamasti lasti ühe päeva jooksul mitu raketti, tihti erinevatest asukohtadest.▼
▲Esialgu planeeriti rakettide stardipaikadeks suuri betoonpunkreid, kuid kuna need
==Tagajärjed ja otstarbekus==
Raketti V2 kasutas [[Saksamaa]] [[Teine maailmasõda|Teise Maailmasõja]] ajal [[1944]]. aasta detsembrist [[1945]]. aasta märtsini peamiselt [[Suurbritannia]]s ja [[Belgia]]s asuvate sihtmärkide vastu.
V2 oli küll oma disainilt uudne, kuid liialt keerukas, ja tema sõjalised tulemused olid väga kehvad, võrreldes tema ehitamise ja väljatöötamise kuludega. Londonis tappis üks V2 keskmiselt 2 inimest, samal ajal suri [[Mittelwerk
Kuigi V2 oli V1-st kindlam, oli tema maksumus umbes 20 korda suurem kui V1-l, ja lõhkepea umbes sama suur, seetõttu oli palju soodsam kasutada V1-sid, isegi kui suur osa V1-sid alla tulistati.
==Vastumeetmed==
Erinevalt V1-st tegid V2 kiirus ja trajektoor selle hävitamise [[õhutõrjekahur]]ite ja [[hävituslennuk]]
Käidi välja plaan
V2
Väljalaskeplatvorme pommitati sellisel määral, et nende kasutamine osutus võimatuks ja V2-sid hakati laskma [[Meillerwagen|mobiilsetelt laskeplatvormidelt]]. Neid platvorme oli keeruline märgata ja tihti lasti
Lõppkokkuvõttes osutus kõige mõjusamaks vastumeetmeks rinde edasiliikumine, kuni rakettide lennukaugus polnud enam pommitamiseks piisav.
|