Vanausulised: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
102. rida:
== Vanausulised Eestis ==
Esimesed vene vanausulised ilmusid [[Peipsi]] rannikule [[Mustvee]] ja [[Kallaste]] kandis [[17. sajand]]i lõpus. Peale Eestimaa liitmist Venemaaga ning sõjasadama ehitamise lõpetamist [[Paldiski]]sse (kuhu vanausulised saadeti sunnitööle koos kriminaalkurjategijatega) jäid nende järglased elama Tallinna piirkonda. [[1807]]. aastal ehitati Tallinnasse vanausuliste palvemaja ning Tallinnas oli ca 160 vanausulist<ref>http://kopajglubze.boom.ru/slovar/t.htm ТАЛЛИНСКАЯ (РЕВЕЛЬСКАЯ) ОБЩИНА</ref>. [[18. sajand]]i algul tegutses [[Räpina]]s mõnda aega vanausuliste [[klooster]], mis aga hävitati [[1722]]. aastal. Räpina vanausulised kolisid ära Narva lähedale [[Mustjõe (Virumaa)|Mustjõe]] piirkonda.
Aastast [[1740]]. on andmeid vanausuliste palvemaja avamisest [[Kükita]]l ([[Kükita vanausuliste palvemaja]]), andmeid on veel palvemajadest 19. sajandi alguses: [[Kasepää]]l, [[Kallaste]]l, [[Mustvee]]s, [[Varnja]]l, [[Piirissaar]]el ja [[Kolkja]]l. <ref>[http://www.baznica.info/paulus/2007/02/uploads/files/index.php?name=Pages&op=page&pid=1470 Остальцы Русской Древлеправославной веры]</ref>.
| |||