|
Locke suri 28. oktoobril 1704 ühes maamajas Londoni lähedal Oates'is, kus ta oli veetnud oma viimased eluaastad.<ref name="testi">[[Edmund Jacoby]], "50 klassikut FILOSOOFID, mõtlejaid antiigist tänapäevani." [[Tea Kirjastus]],[[Tallinn]] [[2003]], lk 122–127 ISBN 9985-71-335-4</ref>
==Locke`'i filosoofia==
===Ideed ja asjad===
Locke`'i filosoofia võtmemõisteks, nagu enamikus tolleaegses filosoofias, on "idee." Ideed on need, millega mõistus "tegeleb mõtlemise ajal". Ideed moodustavad mõtlemise sisu, mida väljendatakse mitmesuguste nimi-, omadus- ja tegusõnadega, st sõnadega, mis võivad olla [[subjektiks]] või [[predikaadiks]]. Ühest küljest on "ideed" mõisted ehk asjade mõistmise viisid, kuid nad on ka mõtlemise objektid, "mõisted" selle sõna vanamoodsas tähenduses "asjad nagu neid mõistetakse" – ehk asjade aspektid, eritletud mõtlemistegevuse käigus. Locke`'i peamine tunnetusõpetuslik tees on järgmine: viis, kuidas me mõistame maailma ja ennast sealhulgas, on ette määratud viisiga, kuidas me maailma kogeme. Ei ole olemas kaasasündinud ideid ja pole ka kaasasündinud mõistmist sellest, missugune see maailm lõppkokkuvõttes on.<ref name="testit">[[Michael Ayers]], "Locke". Tõlkinud [[Lauri Vahtre]]. [[Varrak (kirjastus)|Varrak]], [[Tallinn]] [[2000]]</ref>
Tees, et kõik meie ideed pärinevad lõppkokkuvõttes kogemusest, tähendab lahtiseletatult väidet, et iga idee on kas otseselt kogemuslik või kogemuslikest ideedest kuidagi kokku pandud. Siit Locke`'i vahetegemine lihtsate ja liitideede vahel.<ref name="testit">[[Michael Ayers]], "Locke". Tõlkinud [[Lauri Vahtre]]. [[Varrak (kirjastus)|Varrak]], [[Tallinn]] [[2000]]</ref>
===Meeleline tunnetus===
Me eeldame, et lihtideed kuuluvad millelegi, neil on olemas oma kandja, mille toel nad eksisteerivad ning kust nad meie meeltesse jõuavad. Locke`i järgi nimetame me seda kandjat substantsiks. Substantsi idee ei ole lihtne, ehkki nii võib näida, sest see tekib ainult seoses mõne omaduste rühmaga. Omadused võivad pärineda kas sisemisest või välisest tajust ning vastavalt võib ka substants olla kas kehaline või vaimne.<ref name="testitsi">[[Delius, C., Gatzmeier, M., Sertcan, D., Wünscher, K.]] "Filosoofia ajalugu. Antiikajast tänapäevani." [[Koolibri]], [[Tallinn]] [[2007]], lk 51–55</ref>
Kuigi Locke võõrastab metafüüsikat, võtab ta oma tunnetusteoreetilises käsitluses märkamatult omaks [[Descartes]]`'i metafüüsika. Vaimu ja mateeria dualism, mille Descartes nii jõuliselt formuleeris, on leidnud tee Locke`i empirismi. Vahendajana toimib vaatlus. Ideed põhinevad vaatlusel, mida Locke`'i järgi on kahte liiki. Ühelt poolt on vaatlus, mille objektid on välised esemed ja asjad, teisalt on meie sisemine vaatlus, mille objekt on meie teadvuse olekud.<ref name="testitsit">[[Esa Saarinen]], "Filosoofia ajalugu tipult tipule Sokratesest Marxini." Tõlge eesti keelde [[Avita]], [[Tallinn]] [[2004]], lk 163–178</ref>
==Teosed==
|
