Kaliiber: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Täiendatud. Endiselt probleemid tabelitega. |
Täiendatud. Endiselt probleemid tabelitega. |
||
221. rida:
<th>±H<sub>P</sub>/2</th>
<tr>
Kuna kõlblike detailide kontrollimisel läbiv kaliiber alati läbib, siis ta ka kulub. Tööea pikendamiseks antakse sellele kaliibrile veel kulumistolerants. Kulumistolerantsitsooni lõpetab kulumispiir, mis määratakse koordinaadiga Y korkkaliibrile ja koordinaadiga Y<sub>1</sub> harkkaliibrile. Kui kaliiber on kulunud selle piirini, siis ei tohi teda enam kasutada. Töölisele tuleb anda uus kaliiber, soovitavalt selline, mille tegelik mõõde on võimalikult kaugel kulumispiirist, detailide vastuvõtjale aga rohkem kulunud, kuid veel kõlblik kaliiber, mis ei praagi välja töökaliibri poolt kõlblikuks loetud detaile.
Kui detaili nimimõõde on üle 180 mm, siis nihutatakse mitteläbiva kaliibri valmistustolerantsitsoon ka detaili tolerantsitsooni sisse. Korkkaliibril on see nihutus α ja harkkaliibril α<sub>1</sub>. Sellega luuakse turvatsoon kaliibriga kontrollimisel tekkivate vigade kompenseerimiseks. Samal kaalutlusel on nihutatud ka suuruse α või α<sub>1</sub> võrra läbiva kaliibri kulumispiiri.
Korkkaliibreid on suhteliselt lihtne mõõta ja kontrollida. Harkkaliiber on sisemõõtmega ja selle mõõtmine 1μm täpsusega on keerukas (selleks sobib näiteks [[rõhtoptimeeter]]). Kuna harkkaliiber peab võllile peale minema oma raskusega siis, mida suurem on kontrollitav mõõde, seda suurem on ka kaliiber ja seda suurem ka mõõtejõud. Rõhtoptimeetri mõõtejõud on sellest palju väiksem. Kontrollimisel mõõtplaatidega tekib sama probleem. Seepärast valmistatakse harkkaliibrite kontrollimiseks spetsiaalsed korkkaliibrid, nn kontrollkaliibrid.
----
| |||