Tantsuansambel Sõprus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Meelis (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
13. rida:
Sõprus on 1946. aastal loodud Tööjõureservide tantsurühma õigusjärglane ning kannab Tantsuansambel "SÕPRUS" nime 1962. aastast. Tolleaegsed eeskirjad nägid ette, et tantsuansambli austava nimetuse pälvib kollektiiv, kes on piisavalt kõrgel kunstilisel tasemel ja suudab iseseisvalt välja tuua täispika tantsulavastuse.
 
Tantsukollektiivi loomisel oli Tööjõureservide rühma juhendajaks (1946-51)Robert Rood. 50-ndatel aastatel juhendas rühma tantsutaat [[Ullo Toomi]]. Tema rühmas alustas tantsijateed hilisem ansambli peaballettmeister [[Ilma Adamson]]. 60-ndatel olid Ilma Adamsoni assistendiks [[Aleksandra Tratševskaja]], Heino Aassalu (1964-66) ja Kaljo Saareke (1963-68). 70-ndatel aastatel olid peabalettmeistri assitentideks Heli Martinson ja Riina Aro, Iira Generalova (1971-73), Valdo Rebane (1976-80). Kauaaegseks klaverisaatjaks oli Sinaida Kiisk (1963-83). Lisaks temale on eri aegadel olnud saatjateks Elle ja Johannes Torro, Kersti Prems, Lia Korba, Einike Roosioja, Ilmar Pakri, Helga Kasemets ja Tatjana maksimovaMaksimova (alates 1986). 90-ndatel on rühmi juhendanud Hele ja Tõnu Pomerants, Villu Valgi, Martti Grüner, Annika Aavik ja Helga Kasemets. Ansambli saateorkestrit on eri aegadel juhatud Uno Veenre, Helle Leppik, Külli Rauk. 70-ndatel tegi ansambel tihedat koostööd [[Venda Tammann]]i trioga (V.Tammann, R.Joonase, R.Mägi).
 
Ansambel tegutses pikka aega ENSV Riikliku Kutsehariduse Komitee egiidi all. Tulenevalt sellest on ansambel Sõprus üheks eripäraks võrreldes teiste tantsuansamblitega see, et ansambli noortantsijad ei ole ühest, vaid paljudest erinevatest koolidest. Ansambli koduks on pikka sega olnud Tallinna vanalinnas asuvas ajaloolooline [[Mustpeade Maja]]. Läbi aastate on tantsuansambel Sõprus oma kunstimeisterlikusega välja teeninud rea riiklikke tunnustusi, sh ENSV teenelise kollektiivi aunimetuse.