Erinevus lehekülje "Tallinn teise maailmasõja ajal" redaktsioonide vahel

P
→‎Estonia teatri taastamine: parandasin skripti abil kriipsud
P (→‎Estonia teatri taastamine: parandasin skripti abil kriipsud)
== Tallinna taastamine ==
=== Estonia teatri taastamine ===
Mastaapsete ja sunniviisiliste taastamistööde tulemuseks oli märtsipommitamisel purustatud Estonia - rahvusliku monumendi - taastamine. 1945. aastal toimunud arhitektuurivõistluse järel taastati [[Juugend Eestis|juugend]]teater viie aastaga [[Alar Kotli]] projekti järgi kolmandiku võrra suuremana. Antud ajajärgu arhidektuuristiilarhitektuuristiil aga rõhutas sambaid, ehisviilukesi, [[hammaslõige]]t, [[karniis]]i, lopsakat [[voluut]]i ja selle vahel nõukogude atribuutikat.
 
Muudes ehitistes säilis asutuste ja kortermajade puhul muule Nõukogude Liidule võõras saksalik [[terrasiitkrohv]], kõrge [[kelpkatus]], hillitsetud [[dekoor]], vaid detailides tuli arglikku nõukogude atribuutikat. Lisandus ka rahvusliku alltooniga pae ohter eksponeerimine. Eesti linnaehituses asendus senine domineeriv majakaupa kavandamine ansamblilise [[linnaplaneering]]uga. 1945. aastal toimunud üleliidulise võistluse järel kavandasid [[Otto Keppe]], [[Voldemar Meigas]] ja [[Harald Armani]] Tallinna uue üldplaani raames [[Viru väljak]]u alale kahehektarilise [[Keskväljak]]u. Selle ministeeriumihooneid sisaldava esindusväljakuga pidi ansambliliselt liituma kultuuriasutusi majutav Kultuurikeskus. Armani kavandas Kultuurikeskuse väljakuna, mis ristub [[Rävala puiestee]]ga (toona [[Lenini puiestee]]) ja hargneb nüüdsete [[Lembitu tänav (Tallinn)|Lembitu]] ja [[Lauteri tänav]]atena lõuna suunas.
Suurejoonelisest plaanist suudeti 1950. aastate keskpaigaks valmis ehitada Estoniast vasakule jääv [[Põllumajanduslike Keskühistute Keskliit|Põllumajanduslike Keskühistute Keskliidu]] hoone ([[Enn Kaar]], [[1952]]), mõned elamud Lenini pst (nn teadlaste maja, [[Edgar Velbri]], [[1953]]), Lauteri ja Lembitu tänaval. Lisaks Kultuurikeskust ja Keskväljakut siduma pidanud hoonestu Estonia pst lõunaservas.
 
Kümnendivahetusel pääsesid arhitektuuris senise saksaliku alltooniga liigendatud mahukäsituse ja napi dekoori asemel maksvusele tuimad massid ning lopsakas ornament. Jutustavaks muutunud ornamenti saatsid nüüd veelgi massiivsem karniis, [[frontoon]], sammastik ([[Sõprus (kino)|Sõprus]]e kino - [[Peeter Tarvas]], [[August Volberg]], [[1952]]-[[1955]]). Nii Tallinna [[Stalini väljak]] (aastani [[1949]] [[Keskväljak]]) kui ka Kultuurikeskus pidid saama veelgi monumentaalsema ilme. Stalini väljaku tsentrisse pidi nüüd kerkima Moskva stalinlikest tornidest lähtuv [[Nõukogude Maja]] ([[Oleg Ljalin]], [[1952]]-[[1954]]).
 
[[1955]]. aasta 4. novembri [[ÜK(b)P Keskkomitee]] otsus liialdustest arhitektuuris seadis põlu alla senise lopsaka stalinismi. Tulemusena jäid paljud pooleliolevad hooned äkitselt ilma projekteeritud dekoorist (Eesti Energia maja [[Estonia puiestee]]l, [[Uno Tölpus]], [[1954]]-[[1956]]). Tulemusena joonduti oma 1930. aastate arhitektuuri järgi (elamu Narva mnt, [[Paul Härmson]], [[1959]]).
[[Kategooria:Tallinn]]
54 167

muudatust