Vana-Liivimaa: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{Sisukord paremale}}
[[Pilt:Medieval Livonia 1260.svg|thumb|right|350px|Vana-Liivimaa [[1260]]. aasta paiku]]
[[File:Merkel, Liefland im Anfange des 13ten Jahrhunderts.jpg|pisi|[[Garlieb Merkel]]i kaart 13. sajandi Liivimaast]]
[[File:Livland gross.jpg|pisi|left]]
[[Pilt:LIVONIAE NOVA DESCRIPTIO 1573-1578.jpg|thumb|350px|Vana-Liivimaa [[Johannes Portantius]]e kaardil ''[[Livoniae Nova Descriptio]]'' aastal [[1573]].]]
'''Vana-Liivimaa''' all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris [[13. sajand|13.]]–[[16. sajand]]il ning hõlmas üldjoontes tänased [[Eesti]] ja [[Läti]] alad. Hilisem [[Liivimaa]] ([[läti keel|läti]] ''Vidzeme'') moodustus tema lõuna- ja kagupoolsetest aladest, lisaks tekkisid eraldi territooriumitena [[Kuramaa]] (Vana-Liivimaa lääneosa) ja [[Eestimaa]] (algselt [[Taani]]le kuuluv hertsogkond).
11. rida ⟶ 13. rida:
* [[Saksa ordu]] [[Liivi ordu|Liivimaa haru]] valdused,
* [[Riia peapiiskopkond]] ning
3 [[piiskopkond]]a:
* [[Kuramaa piiskopkond|Kuramaa]],
* [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne]] ja
22. rida ⟶ 23. rida:
Ametlikult oli Liivimaa [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] ala, kuid keisri võim oli puhtalt formaalne. Suhted Saksa-Roomaga tihenesid alles [[16. sajand]]il, kui loodi keiserlik kammerkohus ning [[Liivi ordumeister]] sai [[riigivürst]]iks ja piiskoppidega võrdseks valitsejaks Liivimaal.
==Lagunemine==
34. rida:
[[1562]]. aasta märtsis lõppes Vana-Liivimaa eksistents täielikult, kui Liivi ordu ja Riia peapiiskopkonna valdused läksid [[Rzeczpospolita|Poola]] võimu alla ning moodustus [[Kuramaa hertsogiriik]]. Ainsaks erandiks oli [[Maasilinna foogtkond]], mis jäi kuni [[1564]]. aastani sisuliselt iseseisvaks üksuseks ning langes seejärel Taani (Magnuse) võimu alla.
Pärast Vana-Liivimaa lagunemist moodustati selle territooriumist:
| |||