Juhtimine: erinevus redaktsioonide vahel

Traditsiooniliselt on juhtimise [[funktsioon]]ideks peetud tegevuste strateegilist ja operatiivset [[planeerimine|planeerimist]], jooksvat tegevuste [[organiseerimine|organiseerimist]], organisatsiooni [[mehitamine|mehitamist]] ja selle liikmete [[motiveerimine|motiveerimist]], erinevate tegevuste [[koordineerimine|koordineerimist]] ja [[kontrollimine|kontrollimist]] jms. Traditsiooniliselt ja ajalooliselt on juhi (mänedžer, direktor, juhjataja või totaalse võimu korral diktaator) roll olnud sageli võimu keskne (juhi käske või korraldusi täidetakse tema poolt omatava võimu tõttu ehk hirmust saada karistada). Kaasaegne juhtimine lähtub aga tõsiasjast, et inimesed ei allu võimule, kuna neil on demokraatlikus ühiskonnas valikuvabadus. Seetõttu tuleb inimesed juhi poolt kaasata tegevusse vabatahtlikkuse alusel. Juht peab seetõttu käskude ja keeldude asemel looma [[visioon|visiooni]] ja näitama isiklikku eeskuju visiooni alusel seatud eesmärkide saavutamiseks. Juht on tänapäeval aina enam [[liider|liidri]] ehk teenäitaja rollis. Juht peab tulemuste saavutamiseks suutma luua arusaadava visiooni tulevikust ja seadma selle alusel eesmärgid, millega inimesed saavad oma isiklikke eesmärke siduda. Kaasaegset juhti ([[inglise keel]]es ''leader'') eristab traditsionaalsest (võimu alusel talitavast) juhist see, et teda järgitakse vabatahtlikult. Näiteks seetõttu, et mõistetakse eemärgi olulisust või eesmärgi sidet isikliku arenguga. Juhtimise fookus on seetõttu muutunud võimule baseeruvalt käsutamiselt tegevuste strateegilisele planeerimisele, organisatsiooni liikmete kaasamisele, koostööle ja tegevuste sihipärasele organiseerimisele ja koordineerimisele. Sageli toimub see isikliku eeskuju baasil.