Erinevus lehekülje "Juhtimine" redaktsioonide vahel

Lisatud 904 baiti ,  8 aasta eest
resümee puudub
P (r2.6.4) (robot lisas: kk:Менеджмент)
''Selles artiklis räägitakse juhtimisest majanduses ja halduses; sõna muude tähenduste kohta vaata lehekülge [[Juhtimine (täpsustus)]]
----
'''Juhtimine''' ehk '''mänedžment''' ehk '''ohjamine''' ([[inglise keel]]es ''managementleadership'', [[prantsuse keel]]es ''administrationdirection'', [[saksa keel]]es ''Leitung'', [[soome keel]]es ''johtaminen'', [[vene keel]]es ''управление'') on lihtsustatult subjekti ja objekti vaheline suhe ehk [[tegevus]], mille tulemusena saavutataksejuht mõjutab juhitavaid, et saavutada organisatsiooni eesmärgid läbi [[ressurss]]ide [[efektiivsus|efektiivneefektiivse]] ja [[edukus|edukaseduka]] kasutaminekasutamise.
: ''See artikkel on praegu üsna viletsas seisus.''
----
'''Juhtimine''' ehk '''mänedžment''' ehk '''ohjamine''' ([[inglise keel]]es ''management'', [[prantsuse keel]]es ''administration'', [[saksa keel]]es ''Leitung'', [[soome keel]]es ''johtaminen'', [[vene keel]]es ''управление'') on lihtsustatult subjekti ja objekti vaheline suhe ehk [[tegevus]], mille tulemusena saavutatakse [[ressurss]]ide [[efektiivsus|efektiivne]] ja [[edukus|edukas]] kasutamine.
 
Traditsiooniliselt on juhtimise [[funktsioon]]ideks peetud tegevuste strateegilist ja operatiivset [[planeerimine|planeerimist]], jooksvat tegevuste [[organiseerimine|organiseerimist]], organisatsiooni [[mehitamine|mehitamist]] ja selle liikmete [[motiveerimine|motiveerimist]], erinevate tegevuste [[koordineerimine|koordineerimist]] ja [[kontrollimine|kontrollimist]] jms. Traditsiooniliselt ja ajalooliselt on juhi (mänedžer, direktor, juhjataja või totaalse võimu korral diktaator) roll olnud sageli võimu keskne (juhi käske või korraldusi täidetakse tema poolt omatava võimu tõttu ehk hirmust saada karistada). Kaasaegne juhtimine lähtub aga tõsiasjast, et inimesed ei allu võimule, kuna neil on demokraatlikus ühiskonnas valikuvabadus. Seetõttu tuleb inimesed juhi poolt kaasata tegevusse vabatahtlikkuse alusel. Juht peab seetõttu käskude ja keeldude asemel looma visiooni ja näitama isiklikku eeskuju visiooni alusel seatud eesmärkide saavutamiseks. Juht on tänapäeval aina enam [[liider|liidri]] ehk teenäitaja rollis. Juht peab suutma luua arusaadava visiooni tulevikust ja seadma selle alusel eesmärgid, millega inimesed saavad oma isiklikke eesmärke siduda. Kaasaegset juhti eristab traditsionaalsest (võimu alusel talitavast) juhist see, et teda järgitakse vabatahtlikult. Näiteks seetõttu, et mõistetakse eemärgi olulisust või eesmärgi sidet isikliku arenguga. Juhtimise fookus on seetõttu muutunud võimule baseeruvalt käsutamiselt tegevuste strateegilisele planeerimisele, organisatsiooni liikmete kaasamisele, koostööle ja tegevuste sihipärasele organiseerimisele ja koordineerimisele. Sageli toimub see isikliku eeskuju baasil.
Traditsiooniliselt on juhtimise [[funktsioon]]ideks peetud vähemalt [[planeerimine|planeerimist]], [[organiseerimine|organiseerimist]], [[mehitamine|mehitamist]], [[motiveerimine|motiveerimist]], [[koordineerimine|koordineerimist]], [[kontrollimine|kontrollimist]] ja ka [[võimustamine|võimustamist]].
 
Enamiku eelpool loetletud funktsioonide puhul eeldatakse juhtimiseks vaja minevat vaid kahte subjekti – juhti või juhte ja juhitavaid. Viimase põlvkonna juhtimine lähtub aga tõsiasjast, et inimesed pole juhtimiseks, see omakorda aga nihutab juhtimise keskme planeerimisele, organiseerimisele ja koordineerimisele.
 
Juhtimise kui [[teadus]]haru põhilisteks uurimisteemadeks on juhtimise üksikud aspektid ja/või funktsioonid.
 
==Juhtimise mõisteid==
*[[Liider]]
*[[Arendusjuht]]
*[[Autoritarism]]
Anonüümne kasutaja