Vikipeedia

Vektorgraafika: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
{{vikinda}}
 
{{toimeta}}
 
'''Vektorgraafika''' ehk [[geomeetria|geomeetriline]] modelleerimine on [[graafika]] valdkond, kus kujutise saamiseks kasutatakse lihtsaid [[geomeetriline kujund|geomeetrilisi kujundeid]] nagu [[punkt]]id, [[sirge]]d, [[kõver]]ad ja [[hulknurk|hulknurgad]].
 
[[Inimene|Inimese]] [[silmSilm]] töötab nagu [[rastergraafika|rasterpilt]]: [[footon]]eid [[nägemine|vastuvõtvad]] [[närv]]id moodustavad [[mosaiik]]se rasterkujutise. [[Aju]] töötleb aga saadud [[informatsioon]]i [[vektorkujutis]]ena -: võib-olla sellepärast, et seda tüüpi kujutist on lihtsam salvestada (sama kehtib [[arvuti]]te kohta). See seletab [[fakt]]i, et primitiivseid jooniseid ja [[multifilm]]e on võimalik haarata mitu korda kiiremini (ja ainult [[kontuur]]i järgi) kui näiteks [[maal]]e, mis on puhtalt rastertüüpi kujutised. Ka [[firma]]de [[logo]]sid, mis sisaldavad lihtsat geomeetriat, on lihtsam meelde tuletadameenutada ja ära tunda.
 
Oskussõna "vektorgraafika" kasutatakse tänapäeval peamiselt kahemõõtmelise arvutigraafika kontekstis. See on üks mitmestkujutise viisist kujutiseloomise loomiseksviis arvuti rasterekraanil (teised on [[tekst]], [[multimeedia]] ja [[kolmemõõtmeline graafika]]). Ka kaasaegne kolmemõõtmeline graafika on tegelikult loodud kahemõõtmelise graafika tehnoloogiat kasutades.
 
===Miks vektorgraafika?===
[[Pilt:Vektor_raster.jpg|thumb|right|150px|Näide vektor- ja rasterkujutise saamise viisist]]
Nagu nähtub nimetusest, on tegemist [[vektor]]itega. Põhiline erinevus rasteriga seisneb selles, et selle asemel, et panna kirja ükshaaval kõik kujutise punktid, kasutab vektorkujutis kujutise osade määratlemiseks [[matemaatika|matemaatilisi]] valemeid ja seoseid.▼
 
▲Nagu nähtub nimetusest, on tegemist [[vektor]]itega. Põhiline vektor- ja rastergraafika erinevus rasteriga seisneb selles, et selle asemel, etselmet panna kirja ükshaaval kõik kujutise punktid, kasutab vektorkujutis kujutise osade määratlemiseks [[matemaatika|matemaatilisi]] valemeid ja seoseid.
Järgmine pilt näitab, kuidas näeb välja samas mõõtkavas raster- ja vektorgraafikas joonistatud ring. Bitmap võtab iga punkti jaoks kolm [[koordinaat]]i, et saada vektorkujutis. [[Programm]]ile on vaja järgmisi andmeid:▼
 
#Objekti [[raadius]] r▼
▲Järgmine pilt näitab, kuidas näeb välja samas mõõtkavas raster- ja vektorgraafikas joonistatud [[ring]]. Bitmap[[Piksel]] võtabnõuab iga punkti jaoks kolm [[koordinaat]]i, et saada vektorkujutis. [[Programm]]ile on vaja järgmisi andmeid:
#Objekti [[keskpunkt]]i asukoht [[ruum]]is▼
▲#*Objekti [[raadius]] r
#Joone suhteline paksus ja [[värv]], millega seda [[ringjoon]]t joonistada▼
▲#*Objekti [[keskpunkt]]i asukoht [[ruum]]is
#Värvus, millega värvida saadud [[ring]].▼
▲#*Joone suhteline paksus ja [[värv]], millega seda [[ringjoon]]t joonistada
▲#*Värvus, millega värvida saadud [[ring]].
 
[[Pilt:Vektor_joon.JPG|thumb|right|150px|Võrrandi abil joonestatud joon]]
Et joonistada sirgjoont, anname arvutile käsu järgmise põhimõttega[[võrrand]]i:
 
'''1,8,1,14 if X1<X2 than X1:= X1+1'''
 
Antud [[võrrandi]]sSelles on öeldud, et kui X1 on väiksem kui X2, siis tuleb liita X1-le üks ja joonestada seda antud koordinaatide vahemikus. [[Käsk]] Loop ütleb arvutile, et protseduuri tuleb korrata seni, kuni X1 saab võrdseks X2-ga. Näites toodud juhul see protseduur kordub 14 korda.
 
Graafika elemente vektorfailis nimetatakse objektideks. Iga objekt on iseseisev ja oma parameetritega (värv, kuju, suurus, kontuur ja asukoht ekraanil). See, et iga objekt on iseseisev, annab võimaluse muuta neid eraldi, sõltumata teistest objektidest, säilitades nende teravuse. See teeb vektorgraafika ideaalseks illustreerimise ja kolmemõõtmelise graafika jaoks.▼
 
=== Vektorkujutise plussid ja miinused= ==▼
▲Graafika elemente vektorfailis nimetatakse objektideks. Iga objekt on iseseisev ja oma parameetritega (värv, kuju, suurus, kontuur ja asukoht ekraanil). See, et iga objekt on iseseisev, annab võimaluse muuta neid eraldi sõltumata teistest objektidest, säilitades nende teravuse. See teeb vektorgraafika ideaalseks illustreerimise ja kolmemõõtmelise graafika jaoks.
 
#*Vektorpiltide loomiseks on olemas spetsiaalne kujundustarkvara nagu [[Adobe Illustrator]] või tasuta programmid nagu [[Inkscape]];▼
▲===Vektorkujutise plussid ja miinused===
#seda*Seda tüüpi piltidel on sujuvad ääred, sõltumata pildi suurusest;▼
#vektorpildid*Vektorpildid loovad kõverad või lihtsad geomeetrilised kujundid;▼
#väga*Väga hästi sobib vektorgraafika illustratsioonide[[illustratsioon]]ide tegemiseks, kus pole vaja fotorealismi[[fotorealism]]i;▼
#seoses sellega et*Kuna nad on loodud matemaatilisi valemeid kasutades, võib neid piiramatult suurendada võija vähendada ning trükkimiselprintimisel saadud pilt on alati terav.▼
 
[[Kategooria:Infotehnoloogia]]
▲#Vektorpiltide loomiseks on olemas spetsiaalne kujundustarkvara nagu Adobe Illustrator või tasuta programmid nagu Inkscape;
▲#seda tüüpi piltidel on sujuvad ääred sõltumata pildi suurusest;
▲#vektorpildid loovad kõverad või lihtsad geomeetrilised kujundid;
▲#väga hästi sobib vektorgraafika illustratsioonide tegemiseks, kus pole vaja fotorealismi;
▲#seoses sellega et nad on loodud matemaatilisi valemeid kasutades, võib neid piiramatult suurendada või vähendada ning trükkimisel saadud pilt on alati terav.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Vektorgraafika"