Nafta: erinevus redaktsioonide vahel

Nafta koosneb põhiliselt [[süsinik]]ust (82...87%), [[vesinik]]ust (12...15%), [[Väävel|väävlist]] (1,5%), [[lämmastik]]ust (0,5%) ning [[hapnik]]ust (0,5%). Hoolimata sellest, et [[Keemiline element|elemendiline]] koostis on naftal suhteliselt lihtne, on [[molekul]]aarne koostis väga keerukas. Peamised naftat moodustavad [[Keemiline ühend|ühendid]] jaotatakse kolmeks: [[parafiinid]], [[nafteenid]] ning [[aromaatsed ühendid]]. Parafiinide ehk [[alkaanid]]e [[keemiline valem]] on C_nH_2n+2. Nende keemistemperatuur on 40...200°C. Nad on nafta peamised koostisosad. Nafteenide keemiline valem on C_nH_2n. Nad on raskemad ning keerukama struktuuriga kui parafiinid. Nende hulka kuulub ka [[asfalt]]. Aromaatsed ühendid on keemilise valemiga C_nH_2n-6. Nende hulka kuulub näiteks [[benseen]]. Aromaatsed ühendid kuuluvad küll alati nafta koostisse, kuid enamasti moodustavad sellest suhteliselt väikse osa.

Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta ka lisanditena [[Väävel|väävlit]], hapnikku[[hapnik]]ku, lämmastikku[[lämmastik]]ku, lisaks pisut [[metall]]e ning mittetäielikult lagunenud [[Orgaanika|orgaanilist]] ainet. Mida suurem on nafta [[erikaal]], seda suurem on lisandite sisaldus. Näiteks [[rasked naftad]] sisaldavad väävlit rohkem kui kerged. [[Rafineerimine|Rafineerimise]] käigus puhastatakse nafta väävlist, sest [[atmosfäär]]i paiskudes põhjustakspõhjustab väävel palju [[keskkonnaprobleem]]e.