Rannaprotsessid: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P kat |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Rannaprotsessid''' on [[rannik]]ul [[lainetus]]e ja vee liikumise tagajärel toimuvad protsessid, mis hõlmavad [[sete]]te kuhjumist, rännet ja kulutust.
'''EESTI LIIVARANDADEST :'''
*70% allub purustustele
*20% on stabiilsed
*10% veel kuhjelised
Tavaliselt näeme muutusi randade morfoloogias väga pikaajaliste vaatluste tulemusena, samuti ei ole ka katastroofilised või väga kiired muutused haruldused. Samuti näiliselt stabiilsel rannal toimivad pidevalt rannadünaamilised protsessid. Seetõttu ei ole rannaliiv ühes ja samas kohas sama, mis kuu aega tagasi - liiva juurdekanne randa on sama intensiivne, kui selle ärakannegi.
Hea näite saab tuua [[Kiipsaare tuletorn]]i asukoha kohta. Tuletorn on aastate vältel olnud nii maa peal kui ka vee sees – kõik põhjustatud merelainete tegevuse tõttu. Kuna tormid on viimastel aastakümnetel tugevnenud, on ka Kiipsaare neeme ümbrus väga muutlik. http://www.eestiloodus.ee/index.php?artikkel=2801
=='''Rannikute geomorfoloogiat kujundavad faktorid:'''==
===<u>1. Reljeef ja geoloogiline ehitus</u>===
Rannikute põhiline kujundaja on [[veelained|lainetus]], mille mõju rannale sõltub kõige rohkem sellest, kuidas merepõhi [[avameri|avamere]] suunas sügavneb ning milline on [[rand|ranna]] veepealse osa kallakus. Kui reljeefi kallakus on suur, kujuneb välja järskrannik ehk [[fjördrannik]]. Eestis enamasti on aga merepõhi väiksema kallakusega ja rannik laugrannik v.a Põhja-Eesti loomulikult.
===<u>2. Meretase ja selle muutused</u>===
Kui meretase püsib pikka aega stabiilne, siis on ka suhteliselt tagasihoidlik lainetuse mõju rannale kokkuvõttes suur. Kui aga mingitel põhjustel meretase tõuseb, siis uputatakse tekkinud [[pinnavorm]]id järjest vee alla ning järjest uusi alasid haaratakse lainetuse mõju tsooni. Meretaseme alanedes vabanevad üha uued alad vee alt. Kujunevad uued pinnavormid, mis suure tõenäosusega ka säiluvad, sest mõne aja möödudes lainetuse mõju nendeni enam ei ulatu. Seetõttu saab ka minevikus toimunud rannadünaamilisi protsesse uurimida, sest kõik vormid on hästi säilunud.
=='''Randade arengut mõjutavad põhilised jõud:'''==
<u>1. Lainetus</u>
Eriti aga tormilainetus on peamine rannikualade morfoloogiat kujundav tegur.
Mõju avaldub nii purustavas tegevuses, kui ka kuhjavas tegevuses.
<u>2. [[Hoovus]]ed</u>
Hoovuste mõju avaldub põhiliselt setete kande kaudu, põhjustades piki- või põiksuunalist setete kannet, mis võib viia mitmesuguste akumulatiivsete rannavormide (nt põiksääred) kujunemisele. Setete kanne võib osutuda probleemiks erinevate rannaehitiste planeerimisel või haldamisel.
<u>3. Jõgede tegevus</u>
Jõgede mõju avaldub merepõhja varustamises setetega, mis on akumulatiivsete ehk kuhjeliste rannavormide lähtematerjaliks.
<u>4. Tuule tegevus</u>
Tuul on oluline lainetuse kujundajana. Otsene mõju rannale avaldub üldiselt rannikuosal, mis jääb kõrgemale veepiirist. Rannajoone lähedalt taimestikuga veel kattumata alalt haaratakse tugevate tuultega kaasa setteosakesi ning kuhjatakse neid takistuste taha näiteks taimed kaugemal rannajoonest või lainetuse poolt kuhjatud pinnavormid.
<u>5. Mere[[jää]]</u>
Saab eraldada otsese jää tegevuse, kus lagunemise ajal võib jää kuhjata suurel hulgal setteid rannajoonest kõrgemale või vastupidi - jää võib lõhkuda juba kujunenud pinnavorme (rannavalle, luiteid). Jää võib kuhjata suuure läbimõõduga kive rannajoone lähedale. Merejääl on ka randasid kaitsev funktsioon – jääkatte perioodil lainetus mõjule ei pääse. Seega kui ei ole korralikku jääkatet, siis pikeneb lainetuse mõju periood ning seda just sel ajal, kui esinevad tugevad tuuled.
<u>6. Taimed ja loomad</u>
Taimede mõju on seotud setete liikumise takistamisega st põhjustavad setete kuhjumist. Loomsete organismidega otseselt seotud näiteks korallsaarte ning vastavate rannikute kujunemine.
<u>7. Inimene</u>
Otsene ehitustegevus rannikul, kaudselt jõgede paisutamine, kus piiratakse setete juurdevoolu rannikualale, mis on viinud lainetuse purustava tegevuse aktiviseerumiseni.
=='''Akumulatsioonirannik ja selle pinnavormid.'''==
Settematerjali kuhjumise põhilisteks teguriteks on lainetus ja [[hoovus]]ed. [[Sete]]te allikateks, mida meri hakkab kuhjama, on jõgede poolt kantavad, randade purustusest (abrasiooni tagajärjel) vabanenud ning vähemal määral ka elusorganismide elutegevuse tagajärjel kujunenud setted. Setete liikumine veekogus võib toimuda kas hõljumisena või mööda põhja veeredes. On loomulik, et erineva tugevusega lainetus suudab liigutada erineva terajämedusega materjali, mistõttu mere- ja rannasetted on reeglina väga hästi sorteeritud.
Nôrgem lainetus aga ei suuda setteid rannajoonest kõrgemale paisata ning kui tagasipöörduvad lained ei ole piisavalt tugeva jõuga, siis kuhjub settematerjal vallidesse enne rannale jõudmist. Selliseid veealuseid valle nimetatakse '''''[[barr]]ideks'''''. Need paiknevad tavaliselt rühmiti muutes merepõhja laineliseks. Nende kujunemise eelduseks on rikkalik settematerjali olemasolu. Sageli moodustuvad need jõgede suudmete lähedal (suudmebarrid) aga ka rikkaliku toitumusega lahtedes. Barrid võivad kasvades ka veest välja ulatuda moodustades nn saarelisi barre ning võivad hiljem ka maismaaga liituda.
Rannikutel on üsna levinud ka setete kanne piki [[rannajoon]]t, mis toimub kas rannajoonega paralleelsete hoovuste või lainetuse mõjul. Kui lained liiguvad rannale teatud nurga all, siis tagasipõrkuvad lained liiguvad rannajoonest eemale juba risti rannajoonega. Niimoodi sik-sakkidena toimubki setete liikumine teatud kindlas suunas.
[[Rannajoon]] aga pole ideaalselt sirge ning mitmesuguste takistuste taha settivad pikirände tagajärjel erinevad akumulatiivsed vormid '''''[[maasäär]]ed'''''. Need kujunevad näiteks poolsaarte tipus, lahtede suudmetes. Maasääred või põiksääred võivad kujuneda ka kahesuunalise toite tagajärjel niiöelda olukorras, kus lainetus või hoovused kannavad setteid kahelt poolt poolsaare tipu suunas või näiteks ümber mõne aluspõhjalise takistuse.
{{geo-toim}}
| |||