Vedelkütusrakett: erinevus redaktsioonide vahel

Esimesena pakkus vedelkütusega töötava raketi välja [[Konstantin Tsiolkovski]] oma töös nimega "Maailmaruumi uurimine reaktiivaparaatide abil". Tsiolkovski tööd olid teoreetilist laadi. Esimese vedelkütusraketi, mida kutsuti Nell'iks lasi õhku [[Ameerika]] teadlane [[Robert H. Goddard]] [[1926|1926]]. aastal [[16. mäts|16. märtsil]] [[Auburn|Auburnis]] [[Massachusetts|Massachusettsis]]. Aastal [[1937]] lendas tema tehtud rakett 2,5 km kõrgusele. Goddard oli maailma juhtivaid teadlasi, kuid tal puudusid rahalist võimekust, et ületada 30-ndate aastate Saksa teadlaste edusamme. 1929. aastal laskis saksa füüsik [[Hermann Oberth]] lendu oma esimes vedelkütusraketi. Kui [[Saksamaal]] tuli võimule [[natsionaalsotsialistlik partei]], pööras Saksa sõjavägi oma tähelepanu rakettidele. Järgnevatel aastatel tegi Saksamaa raketiteadlane [[WernHerWernher von Braun]] mitmeid katseid ja laskis 1934. aastal raketi juba 3.4 km kõrgusele. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] lõpuni oli maailma juhtival positsioonil saksa teadlased, Saksa riik pühendas suure osa oma resurssidest [[raketiteadus|raketiteaduse]] edasiviimiseks, sakslaste väljatöötatud raketiga [[V2|A4]], tuntuma nimega [[V-2]], pommitati [[London|Londonit]], [[Antwerpen|Antwerpeni]] ja teisi liitlaste linnu. Pärast Teist maailmasõda läksid von Braun ja suur osa tema kaastöötajaid [[USA|USA-sse]], kus nad jätkasid oma tööd ja viisid lõpuks inimese [[Kuu|Kuule]]. V-2 disainid said oma käsutusse ka [[NSVL]] ja [[Suurbritannia]]. Nõukogude liidus pandis palju resurssi rakettide arendamisele ja sealsed teadlased viisid esimesena orbiidile [[satelliit|satelliidi]] ja [[inimene|inimese]]. NSVL ja USA vahelises [[Külm sõda|külmas sõjas]] oli üks peamiseid lahinguvälju kosmoseteadus ja ühes sellega vedelkütusraketid.