James Scott, Monmouthi hertsog: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
14. rida:
Pärast Charles II surma [[1685]]. aastal sai kuningaks viimase vend ja Scoti onu, katoliiklasest [[James II]]. James Scott maabus oma 82 toetajaga Inglismaal, kus tal õnnestus kiiresti moodustada põhiliselt talupoegadest koosnev 4000-meheline sõjavägi, et kukutada James II troonilt ([[Monmouthi mäss]]). Ta vägi (milles osales ka tulevane kirjanik [[Daniel Defoe]]) sai [[6. juuli]]l 1685 [[Sedgemooris]] (Somerset) siiski hävitavalt lüüa. Scott pääses põgenema, ent tabati peagi ja hukati. Vaatamata armuandmispalvele raius timukas [[Jack Ketch]] tal [[15. juuli]]l 1685 Tower Hillil pea maha. Pealtnägijate tunnistust mööda kulus selleks viis või seitse lööki; selle põhjuseks on peetud, et ta keeldus timukale maksmast. Scotti võitluskaaslaste üle mõistis kohut kohtunik [[George Jeffreys]]i [[Verine Vandekohus]].
Ühe legendi kohaselt maaliti Monmouthist portree alles pärast tema surma. Väidetavalt taibati pärast hukkamist, et temast polnud ühtki portreed, mis oli kuninga poja ja troonipretendendi kohta ennekuulmatu, seda enam, et ta olnud hea välimusega mees. Nii olevatki Monmouthi laip taas välja kaevatud, pea keha külge õmmeldud ja poseerima pandud. Monmouthist on siiski säilinud kaks portreed, mis tehti tõenäoliselt mõni aeg enne tema surma, ning üks, mis kujutab magavat või surnud meest ja võiski anda alust legendiks.
Monmouthi on peetud ka [[Mees Raudses Maskis|Meheks Raudses Maskis]], eeldades, et kuningas James II ei tahtnud tappa omaenda nõbu ning lasi tolle asemele hukata kellegi teise. Varasemaid Prantsuse teated tollest pärinevad siiski [[1669]]. aastast, ammu enne Monmouthi vahistamist.
| |||