James Scott, Monmouthi hertsog: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
4. rida:
Kuni [[1662]]. aastani elas James koos oma emaga [[Holland]]is, seejärel kutsuti nad Inglismaale. [[1663]]. aastal abiellus ta [[Buccleuch]]i krahvinna [[Anne Scott, Buccleuchi krahvinna|Anne Scott]]iga ja võttis omale tolle nime. Abiellumise puhul sai ta Monmouthi ja Buccleuchi hertsogi, Doncasteri krahvi ja Tynedale'i paruni tiitli.
Scott ühines peagi sõjaväega ja temast sai kuninga, oma isa, ihukaitse kapten ja nõunik. [[1665]]. aastal teenis ta 16-aastasena oma onu, Yorki hertsogi alluvuses [[Teine Inglise-Hollandi sõda|Teises Inglise-Hollandi sõjas]]. [[Kolmas Inglise-Hollandi sõda|Kolmandas Inglise-Hollandi sõjas]] [[1672]].-73. aastal juhtis ta 6000-mehelist Inglise väeüksust Prantsuse poolel, paistes silma [[Maastricht]]i piiramisel. Tollal peeti teda üheks paremaks Inglise väejuhtide seas. [[1674]]. aastal määrati ta [[Cambridge'i Ülikool]]i kantsleriks.
[[1678]]. aastal juhtis Monmouth Inglise ja Hollandi ühendväge prantslaste vastu, paistes taas silma St. Denis' lahingus. Järgmisel aastal surus ta väikese armee eesotsas maha ülestõusu [[Šotimaa]]l, purustades [[Bothwell Bridge'i lahing]]us šotlaste ülekaaluka, ehkki halvasti varustatud väe.
12. rida:
Monmouth oli segatud Charlesi ja Jamesi vastasesse [[Rye House'i vandenõu]]sse ning ta põgenes [[1684]] Hollandisse.
Pärast Charles II surma [[1685]]. aastal sai kuningaks viimase vend ja Scoti onu, katoliiklasest [[James II]]. James Scott maabus oma 82 toetajaga Inglismaal, kus tal õnnestus kiiresti moodustada põhiliselt talupoegadest koosnev 4000-meheline sõjavägi, et kukutada James II troonilt ([[Monmouthi mäss]]). Ta vägi (milles osales ka tulevane kirjanik [[Daniel Defoe]]) sai [[6. juuli]]l 1685 [[Sedgemooris]] (Somerset) siiski hävitavalt lüüa. Scott pääses põgenema, ent tabati peagi ja hukati. Vaatamata armuandmispalvele raius timukas [[Jack Ketch]] tal [[15. juuli]]l 1685 Tower Hillil pea maha. Pealtnägijate tunnistust mööda kulus selleks viis või seitse lööki; selle põhjuseks on peetud, et ta keeldus timukale maksmast. Scotti võitluskaaslaste üle mõistis kohut kohtunik [[George Jeffreys]]i [[Verine Vandekohus]].
Ühe legendi kohaselt maaliti Monmouthist portree alles pärast tema surma. Väidetavalt taibati pärast hukkamist, et temast polnud ühtki portreed, mis oli kuninga poja ja troonipretendendi kohta ennekuulmatu. Nii olevatki Monmouthi laip taas välja kaevatud, pea keha külge õmmeldud ja poseerima pandud. Monmouthist on siiski säilinud kaks portreed, mis tehti tõenäoliselt mõni aeg enne tema surma, ning üks, mis kujutab magavat või surnud meest ja võiski anda alust legendiks.
| |||