Vana-Liivimaa: erinevus redaktsioonide vahel

'''Vana-Liivimaa''' all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris [[13. sajand|13.]]–[[16. sajand]]il ning hõlmas üldjoontes tänased [[Eesti]] ja [[Läti]] alad. Hilisem [[Liivimaa]] ([[läti keel|läti]] ''Vidzeme'') moodustus tema lõuna- ja kagupoolsetest aladest, lisaks tekkisid eraldi territooriumitena [[Kuramaa]] (Vana-Liivimaa lääneosa) ja [[Eestimaa]] (algselt [[Taani]]le kuuluv hertsogkond).

 

Vana-Liivimaa hakkas kujunema 13. sajandi alguses, kui [[saksa]] ristisõdijad [[piiskop Albert]]i juhtimisel vallutasid enamiku Lätist ning Eesti. Lõplikult kujunesid Vana-Liivimaa piirid välja sajandi lõpuks, mil kõik [[balti hõimud]] peale leedulaste olid ristisõdijatele alistatud.

 

Ametlikult oli Liivimaa [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] ala, kuid keisri võim oli puhtalt formaalne. Suhted Saksa-Roomaga tihenesid alles [[16. sajand]]il, kui loodi keiserlik kammerkohus ning [[Liivi ordumeister]] sai [[riigivürst]]iks ja piiskoppidega võrdseks valitsejaks Liivimaal.

 

Vana-Liivimaa hakkas lagunema [[1558]]. aastal, mil algas [[Vene-Liivi sõda]] ja konföderatsiooni idaosa okupeerisid venelased.