Vektorgraafika: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
3. rida:
{{toimeta}}
 
'''Vektorgraafika''' ehk [[geomeetria|geomeetriline]] modelleerimine on [[graafika]] valdkond, kus kujutise saamiseks kasutatakse lihtsaid [[geomeetriline kujund|geomeetrilisi kujundeid]] nagu punktid[[punkt]]id, sirged[[sirge]]d, kõverad[[kõver]]ad ja [[hulknurk|hulknurgad]].
 
[[Inimene|Inimese]] [[silm]] töötab nagu [[rastergraafika|rasterpilt]]: footoneid[[footon]]eid [[nägemine|vastuvõtvad]] närvid[[närv]]id moodustavad mosaiikse[[mosaiik]]se rasterkujutise. [[Aju]] töötleb aga saadud informatsiooni[[informatsioon]]i vektorkujutisena[[vektorkujutis]]ena - võib-olla sellepärast, et seda tüüpi kujutist on lihtsam salvestada (sama kehtib arvutite[[arvuti]]te kohta). See seletab fakti[[fakt]]i, et primitiivseid jooniseid ja multifilme[[multifilm]]e on võimalik haarata mitu korda kiiremini (ja ainult kontuuri[[kontuur]]i järgi) kui näiteks maale[[maal]]e, mis on puhtalt rastertüüpi kujutised. Ka firmade[[firma]]de logosid[[logo]]sid, mis sisaldavad lihtsat geomeetriat, on lihtsam meelde tuletada ja ära tunda.
 
Oskussõna vektorgraafika kasutatakse tänapäeval peamiselt kahemõõtmelise arvutigraafika kontekstis. See onükson üks mitmest viisist kujutise loomiseks arvuti rasterekraanil (teised on [[tekst]], [[multimeedia]] ja [[kolmemõõtmeline graafika]]). Ka kaasaegne kolmemõõtmeline graafika on tegelikult loodud kahemõõtmelise graafika tehnoloogiat kasutades.
 
===Miks vektorgraafika?===
[[Pilt:Vektor_raster.jpg|thumb|right|150px|Näide vektor- ja rasterkujutise saamise viisist]]
Nagu nähtub nimetusest, on tegemist vektoritega[[vektor]]itega. Põhiline erinevus rasteriga seisneb selles, et selle asemel, et panna kirja ükshaaval kõik kujutise punktid, kasutab vektorkujutis kujutise osade määratlemiseks [[matemaatika|matemaatilisi]] valemeid ja seoseid.
 
Järgmine pilt näitab, kuidas näeb välja samas mõõtkavas raster- ja vektorgraafikas joonistatud ring. Bitmap võtab iga punkti jaoks kolm koordinaati[[koordinaat]]i, et saada vektorkujutis. Programmile[[Programm]]ile on vaja järgmisi andmeid:
#Objekti [[raadius]] r
#Objekti keskpunkti[[keskpunkt]]i asukoht ruumis[[ruum]]is
#Joone suhteline paksus ja [[värv]], millega seda ringjoont[[ringjoon]]t joonistada
#VärvVärvus, millega värvida saadud [[ring]].
 
[[Pilt:Vektor_joon.JPG|thumb|right|150px|Võrrandi abil joonestatud joon]]
24. rida:
'''1,8,1,14 if X1<X2 than X1:= X1+1'''
 
Antud võrrandis[[võrrandi]]s on öeldud, et kui X1 on vähemväiksem kui X2, siis tuleb liita X1-le üks ja joonestada seda antud koordinaatide vahemikus. [[Käsk]] Loop ütleb arvutile, et protseduuri tuleb korrata seni, kuni X1 võrdsustabsaab võrdseks X2-ga. Näites toodud juhul see protseduur kordub 14 korda.
 
Graafika elemente vektorfailis nimetatakse objektideks. Iga objekt on iseseisev ja oma parameetritega (värv, kuju, suurus, kontuur ja asukoht ekraanil). See, et iga objekt on iseseisev, annab võimaluse muuta neid eraldi sõltumata teistest objektidest, säilitades nende teravuse. See teeb vektorgraafika ideaalseks illustreerimise ja kolmemõõtmelise graafika jaoks.