Pragmatism: erinevus redaktsioonide vahel

Tänapäeval on pragmatism levinud ja elujõuline filosoofia suund. Eelmise sajandi lõpu tuntuim pragmatistlik filosoof on [http://Richard%20Rorty [Richard Rorty]]. Rorty nägemusel avalduvad isiklik väljenduse universaalsed tahud kui väljenduja ennast oma piiritletuses isikupärasena välja joonistab. Objektiivseni jõudmine eeldab siin eneseteostuseks vajalike tingimusi, mille tulemus väljendusena, asetseb mõneti meist sõltumatuna ühiskondlike liikumiste tõmbetuultesse.

Kunsti esteetikas on pragmatistidest hetkel tuntuim nimi [[Richard Shusterman]]. Shustermani tähelepanekute kohaselt parandavad ida meditatsiooni praktikad taju sellest, kuidas me konkreetsetes situatsioonides ühiskondlike moraali ja eetika reegleid loome ja neist sõltume. Viis, kuidas kujuneb kunsti kogemine, sõltub sotsiaalselt konstrueeritud elamise tingimustest. Shustermani probleemiasetused keskenduvad lääne ratsionaalse, dialektilise traditsioonis binaarsetest vastanditest tulenevatele järeldustele ja nende ilmnemisele elutunnetuses. Ta pakub probleemi ületamiseks altenatiivset mõtlemise meetodit, mis kannab Lääne filosoofias kehalisuse pöörde ideid. Ta näeb [http://Moshe%20Feldenkrais [Moshe Feldenkrais]]]i ja [[Alexandri tehnikatestehnika]]tes ratsionaalseid distipliinedistsipliine, mis võimaldavad eneseteadlikusteneseteadlikkust kasvatada. Nende kehaliste praktikate kaasamine toob endaga kaasa mõtlemise protsessis tähelepanu võime teravnemise.