Pragmatism: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Rosinarait (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
Rosinarait (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
||
3. rida:
Hiljem [http://Peirce Peirce] mõnevõrra eristas oma positsiooni James'i ja Dewey suhtes, nimetades oma vaate pragmatitsismiks.
Tänapäeval on pragmatism levinud ja elujõuline filosoofia suund. Eelmise sajandi lõpu tuntuim pragmatistlik filosoof on [http://Richard%20Rorty Richard Rorty]. Rorty nägemusel avalduvad isiklik väljenduse universaalsed tahud kui väljenduja ennast oma piiritletuses isikupärasena välja joonistab. Objektiivseni jõudmine eeldab siin eneseteostuseks vajalike tingimusi, mille tulemus väljendusena, asetseb mõneti meist sõltumatuna ühiskondlike liikumiste tõmbetuultesse.
Kunsti esteetikas on pragmatistidest hetkel tuntuim nimi [http://Richard%20Shusterman Richard Shusterman]. Shustermani tähelepanekute kohaselt parandavad ida meditatsiooni praktikad taju sellest, kuidas me konkreetsetes situatsioonides ühiskondlike moraali ja eetika reegleid loome ja neist sõltume. Viis, kuidas kujuneb kunsti kogemine, sõltub sotsiaalselt konstrueeritud elamise tingimustest. Shustermani probleemiasetused keskenduvad lääne ratsionaalse, dialektilise traditsioonis binaarsetest vastanditest tulenevatele järeldustele ja nende ilmnemisele elutunnetuses. Ta pakub probleemi ületamiseks altenatiivset mõtlemise meetodit, mis kannab Lääne filosoofias kehalisuse pöörde ideid. Ta näeb [http://Moshe%20Feldenkrais Moshe Feldenkrais]i ja Alexandri tehnikates ratsionaalseid distipliine, mis võimaldavad eneseteadlikust kasvatada. Nende kehaliste praktikate kaasamine toob endaga kaasa mõtlemise protsessis tähelepanu võime teravnemise.
| |||