'''Hans Schmidt''' ([[6. september]] [[1854]] [[Viljandi]] -– [[29. august]] 1923 Riia) oli baltisaksa helilooja, pianist, poeet, muusikaarvustaja ja -õpetaja.
Ta õppis aastatel [[1875]]-–[[1878]] kompositsiooni [[Leipzigi konservatoorium]]is [[Carl Reinecke]], [[Hermann Kretzschmar]]i ja [[Salomon Jadassohn]]i juures, seejärel Berliinis Helikunsti Akadeemias [[Friedrich Kiel]]i juhendamisel. Samal ajal töötas koduõpetajana tuntud viiuldaja [[Joseph Joachim]]i ja tema abikaasa aldilaulja [[Amalie Joachim]]i peres. Käis hiljem Amalie Joachimiga kontsertturneedel. Talle pühendas ühtlasi oma laulutsükli "Fünf Lieder" op. 9. Õpingute ajal algas tema pikaaegne koostöö kuulsa tenori, samuti Viljandimaalt pärit [[Raimund von zur Mühlen]]iga. 1878 tutvus Berliinis [[Johannes Brahms]]iga. Brahms on kasutanud oma heliloomingus Schmidti tekste, nt "Sappho ood" (op. 94 nr. 4, kirjutatud 1884).
Naasis 1883 Eestisse. Oli Kuressaares Laurentiuse kiriku organist ja linna muusikadirektor, korraldades seal kolme aasta jooksul arvukalt kontserte. 1885 siirdus Riiga. Oli seal [[Rigasche Zeitung]]i, hiljem [[Rigasche Rundschau]] muusikaarvustaja. Asutas Riias muusikaseltsi Crescendo. Oli nõutud klaverisaatja. 1919. aastast oli [[Riia konservatoorium]]i klaveripedagoog.
