Erinevus lehekülje "Analüütiline keemia" redaktsioonide vahel

resümee puudub
'''Analüütiline keemia''' on [[keemia]] haru, mis tegeleb ainete koostise ja struktuuri määramisega.
{{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2006}}
'''Analüütiline keemia''' on [[keemia]] haru, mis tegeleb aine [[koostis]]osade [[Kvaliteet|kvalitatiivse]] ja [[kvantiteet|kvantitatiivse]] määramisega. Ehk teisisõnu, milline on aine koostis ning kui palju see sisaldab erinevaid koostisosi. Lisaks sellele uurib analüütiline keemia [[keemiline ühend|keemiliste ühendite]] [[struktuur]]e.
 
Analüütiline keemia kasutab ainete keemiliste ja füüsikaliste omaduste erinevusi [[proov]]i koostise osaliseks või täielikuks määramiseks ja koostisosade kindlakstegemiseks. Analüütilise keemia alla kuuluvad ka proovide võtmise ja analüüsiks ettevalmistus tehnikad, mõõtmistulemuste töötlemine, metoodikate valideerimine, analüüsimetoodikate arendamine jm. Analüütiline keemia leiab rakendust paljudes valdkondades: [[keemiatööstus]], [[keemia]]teadus, [[biokeemia]], [[meditsiin]], [[keskkonnauuringud]], [[kohtukeemia]], materjalide analüüs jt.
== Tüübid ==
Analüütiline keemia jaguneb kaheks suuremaks analüüsi alagrupiks, kvalitatiivseks ja kvantitatiivseks.
*'''Kvalitatiivne analüüs'''
:Kvalitatiivne analüüs üritab võimalikult täpselt määrata aine koostisosad või üritab määrata, kas mingi uuritav aine esineb analüüsitavas [[proov]]is.
 
Uuritava materjali olemuse põhjal jaguneb analüütiline keemia [[anorgaaniline analüüs|anorgaaniliseks]] ja [[orgaaniline analüüs|orgaaniliseks analüüsiks]].
*'''Kvantitatiivne analüüs'''
:Kvantitatiivne analüüs üritab võimalikult täpselt määrata otsitava aine kogust analüüsitavas proovis.
 
Analüüsi eesmärgid puudutavad kas ühte, mõnd (näiteks ainete gruppi) või kõiki aine komponente ja eesmärgid võivad olla järgmised:
Sõltuvalt uuritavatest ainetest saab eristada ka anorgaanilist ja orgaanilist analüüsi.
*[[kvalitatiivne analüüs]] – see on uuritava aine keemilise koostise ja struktuuri määramine või kas mingi uuritav ühend esineb analüüsitavas proovis. Eesmärk võib olla aine koostisesse kuuluvate [[element]]ide või [[funktsionaalne rühm|funktsionaalsete rühmade]] kindlakstegemine või ühendi keemilise struktuuri identifitseerimine.
*[[kvantitatiivne analüüs]] – see on proovis sisalduva(te) komponendi (komponentide) kvantitatiivse sisalduse määramine, s.t. ühendite koguse määramine. [[Fraktsioneerimine]] või komponentide [[lahutusmeetodid|lahutamine]] füüsikalis-keemiliste meetoditega ([[destillatsioon]], [[ekstraktsioon]], [[kromatograafia]] jt) ning vastavate koguste määramine võib olla omaette eesmärk või see eelneb edasisele analüüsile.
*analüüsimetoodikate arendamine – see on uute täiuslikumate ja täpsemate määramismeetodite väljatöötamine
 
Analüütilise keemia põhilised meetodid jagunevad:
== Meetodid ==
*klassikalised keemilise analüüsi meetodid – [[analüüt]]ide määramiseks kasutatakse spetsiifilisi keemilisi [[reagent]]e ja meetodeid nagu [[mahtanalüüs]] (tiitrimine) ja [[kaalanalüüs]]. Kasutatakse ka füüsikalis-keemiliste karakteristikute ([[sulamistemperatuur]]i, [[keemistemperatuur]]i, [[tihedus]]e, [[murdumisnäitaja]]) määramisandmeid.
*instrumentaalanalüüsi meetodid – kasutatakse mitmesuguseid aparaate ja instrumente. Enimkasutatavad on [[kromatograafia]] meetodid, [[spektroskoopia|spektraalmeetodid]], [[elektroforees]]i meetodid jt. Kaasaegses analüütilises keemias domineerivad just tundlikul aparatuuril põhinevad meetodid, s.h. kombineeritud (hübriid-)tehnikad.
*[[kemomeetria]] –kasutatakse matemaatilise statistika meetodeid, et kavandada optimaalseid eksperimendi protseduure ja ekstraheerida mõõtmistulemustest maksimaalset infot proovi koostise kohta.
 
== Instrumentaal analüüsi meetodid ==
Viimastel aastakümnetel on analüütilises keemias esile tõusnud instrumetaalanalüüsid, kus analüüsid teostatakse keerukate seadmetega. Olulisimad uurimismeetodid on:
*[[spektroskoopia]]
*[[kromatograafia]] ([[kõrgsurve-vedelikkromatograafia|vedelik-]] ja [[gaasikromatograafia]])
*[[kapillaarelektroforees]]
 
Lisaks neile kuuluvad analüütilise keemia alla lihtsamad traditsioonilised meetodid, näiteks [[kaalumine]], [[tiitrimine]] ning proovide hindamine silmaga (kvalitatiivne).
 
== Vaata ka ==