Kontrrevolutsioon: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Pätsu tsitaat |
||
5. rida:
Tavaliselt kõnelevad kontrrevolutsioonist siiski revolutsiooni pooldajad, kes kutsuvad kontrrevolutsionäärideks oma vastaseid. Uusaja ühiskonnas seostatakse revolutsiooni tihtipeale progressiga ning seetõttu tajutakse neid pigem positiivsete, kontrrevolutsiooni aga negatiivse mõistena.
Et mõiste negatiivsus või positiivsus sõltub suuresti kontekstist, võib näha ka [[1905. aasta revolutsioon]]is osalenud ja selle järel mõnda aega isegi tagaselja surma mõistetud [[Konstantin Päts]]i kõnest Riigikogu ees 15. märtsil [[1934]], pärast võimuvõtmist ja kaitseseisukorra väljakuulutamist põhjendusel, et [[vabadussõjalased]] valmistunud Eestis riigipöördeks: "Nüüd seletatakse, et see samm olevat astutud niisugusel ajal, kui riigis on maksnud täiesti harilik olukord, kus käimas harilik agitatsioon ning võtnud maad valimiseelne ärevus, muud midagi. Ma pean ütlema, et kui revolutsiooni tundemärke alles sellest leida, kui kodanikud juba üksteise vastu on astunud võitlusse, siis on see minu arvates väge pealiskaudne revolutsiooniliikumise uurimine. Revolutsioon riigis algab siis, kui hakatakse kindlate tagajärgedega pöörama riigivõimu aluseid ja laostama seda võimu. Revolutsioon on võimu laostamine ja kontrrevolutsioon on võimu ülesehitamine." <ref>"Võimuhaaramine vabadussõjalaste poolt pidi sündima lähemal ajal." Päevaleht nr 75, 17. märts 1934, lk 3 ([http://dea.nlib.ee/fullview.php?frameset=1&nid=37742&pid=s213348 Digiteeritud Eesti Ajalehed], vaadatud 20. oktoobril 2011)</ref>
==Kontrrevolutsioon Nõukogude Liidus==
| |||