Redaktsioon: 19. oktoober 2011, kell 14:00 redigeeri Taivo (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 28 894 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 19. oktoober 2011, kell 14:16 redigeeri eemalda Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
15. rida: Sednal ei ole [[kuu\|kaaslasi]], mis muudab tema [[mass]]i määramise keeruliseks. Kui võtta tema [[tihedus]] võrdseks Pluuto omaga (2000 kg/m³), annab see tema massiks 1,8–4,3×10<sup>18</sup> t. Sedna on üks kõige [[punane\|punasemaid]] objekte Päikesesüsteemis. Ta on peaaegu sama punane kui [[Marss]]. TaSedna on oma värvilt ja [[spekter\|spektrilt]] homogeenne, mis ~~tuleneb~~võib tuleneda sellest, et suure kauguse tõttu Päikesest põrkab ta ~~teiste~~väiksemate taevakehadega kokku suhteliselt harva, mis muidu tooksid Sedna pinnal nähtavale värsket ja eredamat jäämaterjali. Sednat peetakse suure tõenäosusega [[kääbusplaneet\|kääbusplaneediks]], kuigi Rahvusvaheline Astronoomiaühing ei ole teda sellisena tunnustanud. Sedna läbimõõt moodustab umbes kaks kolmandikku Pluuto läbimõõdust, kuid väga suure kauguse tõttu Päikesest on väga raske määrata tema kuju ja seeläbi tõestada [[hüdrostaatiline tasakaal\|hüdrostaatilist tasakaalu]] olemasolu. [[Spektroskoopia]] abil on näha, et Sedna pind on sarnane teiste Neptuuni-taguste taevakehadega, koosnedes peamiselt [[vesi\|vee]], [[metaan]]i ja [[lämmastik]]u jääst koos [[toliin]]iga.

90377 Sedna: erinevus redaktsioonide vahel