Leek: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Suwa (arutelu | kaastöö)
→‎Viited: +{{commonskat|Flame}}
Resümee puudub
7. rida:
Leegi tekitab tugevasti [[eksotermiline reaktsioon]], näiteks [[põlemine]] või [[plahvatus]], mis toimub väga väikeses ruumiosas, kuigi kaugeltki iga eksotermilise reaktsiooniga ei kaasne leek.
 
Leegi [[temperatuur]] on ümbritseva keskkonna omast palju kõrgem. Kui leek on nii kuum, et [[ioonioniseerimine|ioniseerib]] oma gaasilisi komponente, siis võib ta muutuda [[plasma]]ks.
 
Kui [[tikk|tiku]] leeki hoida [[küünal|küünla]]tahi kohal, siis tiku leegi kuumuse mõjul [[küünlavaha]]s olevad [[kütus]]e [[molekul]]id [[aur]]ustuvad. Niimoodi saavad nad astuda [[keemiline reaktsioon|keemilisse reaktsioon]]i [[õhuhapnik]]uga. See reaktsioon on eksotermiline ja selle käigus eraldub nii palju soojust, et selle mõjul aurustub veelgi rohkem kütusemolekule. See reaktsioon stabiliseerub kiiresti ja pärast seda ei ole enam kõrvalist soojusallikat tiku näol vaja.