Erinevus lehekülje "Vask" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 97 baiti ,  9 aasta eest
pilt juurde
P (r2.7.1) (robot lisas: ne:तामा)
(pilt juurde)
{{keeletoimeta}}{{ToimetaAeg|kuu=mai|aasta=2008}}
{{KeemElem|29|Vask|Cu|63,54|keMetall|2|8|18|1|||}}
[[Pilt:Cuivre Michigan.jpg|thumbpisi||Looduslikud vasekristallid.]]
[[Pilt:Ehe vask.jpg|thumb|right|300pxpisi|Oksüdeerunud pinnaga eheda vase tükk.]]
 
'''Vask''' ([[ladina keel]]es ''cuprum''; tähis '''Cu''') on [[keemiline element]] [[järjenumber|järjenumbriga]] 29.
Omaduste poolest on vask [[metall]].
 
[[Normaaltingimused|Normaaltingimustes]] on vase [[tihedus]] 8,9 g/cm<sup>3</sup>³.
Vask asub IB rühmas ning 4. perioodis.
Vase [[elektronskeem|elektronskeem]] näeb välja: 2) 8) 18) 1).
 
Tema [[sulamistemperatuur|sulamistemperatuur]] on 1083 Celsiuse kraadi°C.
 
Vase [[eritakistus]] 20 °C juures on 16,78 nΩ·m.
Vase värvus varieerub punasest kuldkollaseni.
 
PlastilineVask on plastiline metall,. midaSeda hakati kasutama umbes 10 000 aastat tagasi.
 
==Ajalugu==
Kerge saadavus [[maak|maag]]ist, ja üsna madal sulamistemperatuur lubasid vasel olla üks esimesi inimkonna poolt enimkasutatavaid [[metall|metall]]e. [[Pronksiaeg|Pronksiajal]] kasutati peamiselt vase ja [[tina|tina]] sulamit [[pronks]]i, valmistamaks relvi, ehteid, raha jne.
 
==Leidumine looduses==
Vaske leidub looduses peamiselt [[Keemiline ühend|ühenditena]], näiteks [[sulfiid]]ina (Cu<sub>2</sub>S) või rohelise [[malahhiit|malahhiidina]], mis keemiliselt kujutab endast [[vaskhüdroksiidkarbonaat]]i Cu<sub>2</sub>(OH)<sub>2</sub>CO<sub>3</sub> ehk CuCO<sub>3</sub> x Cu(OH)<sub>2</sub>. Et vaske leidub looduses ka [[ehe]]dalt, siis kuulub ta vanimate tuntud elementide hulka. Vasemaagist valmistatud vanimad esemed on enam kui 10 000 aastat vanad.
Cu<sub>2</sub>(OH)<sub>2</sub>CO<sub>3</sub> ehk CuCO<sub>3</sub> x Cu(OH)<sub>2</sub>. Et vaske leidub looduses ka [[ehe]]dalt, siis kuulub ta vanimate tuntud [[Keemiline element|elementide]] hulka. [[Maak|Vasemaagist]] valmistatud vanimad esemed on enam kui 10 000 aastat vanad.
 
==Füüsikalised omadused==
 
==Ühendid==
Ühendites võib vask omada kahte metalli[[katioon]]i: vähem stabiilne Cu<sup>+</sup> ja rohkem stabiilne Cu<sup>2+</sup>, mis muudab soola siniseks või rohekas–siniseks. Tähtsaim vasesool on vasksulfaat – vesi (1/5), mida tavaliselt nimetatakse [[vaskvitriol|vaskvitrioliks]]iks CuSO<sub>4</sub> x 5H<sub>2</sub>O. See on sinise värvusega [[kristall]]aine, mida kasutatakse puidu immutamiseks ja taimekaitsevahendite valmistamiseks.
Suure tähtsusega on mitmesugused vasesulamid. Vase ja tina sulam - [[pronks|pronks]] kujunes umbes viis tuhat aastat tagasi peamiseks tööriista-, relva- ja ehtemetalliks, pannes niiviisi aluse [[pronksiaeg|pronksiajale]]. Mõned pronksliigid olid väliselt äravahetamiseni sarnased kullaga ning neid hinnati eriti kõrgelt.
 
Juba muistsest ajast on vask olnud tornikella metall. Kellapronksis on keskmiselt 20 % [[tina|tina]]. Teistsuguse koostisega on relvapronks, mis pidi olema kõva, elastne ja kulumiskindel. Relvapronksis oli umbes 10 % tina.
 
Juba muistsest ajast on vask olnud tornikella metall. Kellapronksis on keskmiselt 20 % [[tina|tina]]. Teistsuguse koostisega on relvapronks, mis pidi olema kõva elastne ja kulumiskindel. Relvapronksis oli umbes 10 % tina.
Vase sulam tsingiga – valgevask ehk [[messing]] – on heade mehaaniliste omadustega, hästi valatav ja kergesti töödeldav. Valgevasest tehakse autoradiaatoreid, torujuhtmeid, padrunihülsse, münte, mälestusmedaleid jm.
[[Pilt:FlammenfärbungCu.png|pisi|Leegitest vasega]]
Vask on hea elektrijuht. Elektrijuhtivuselt ületab teda ainult [[hõbe]].
 
Vase ja nikli sulamist [[konstantaan]]ist ning vase, mangaani ja niklisulamist [[manganiin]]ist tehakse [[takisti|elektritakisteid]] [[reostaat]]ide ja mõõteseadmete tarvis. 1-, 2-, 3- ja 5-kopikalisi münte vermiti vase ja alumiiniumi sulamist, ülejäänud peenraha alates 10-kopikalistest müntidest vermiti vase ja nikli sulamist.
 
Iseloomulik on, et vaatamata vase punasele värvusele ja suurele vasesisaldusele on enamik vasesulameist hõbevalge värvusega. [[Melhior]]is on 18–33% niklit, ülejäänu on vask. Melhior on hõbedaga sarnanev ja väga dekoratiivne sulam, millest vermitakse münte, valmistatakse ehteid, kausse, vaagnaid jm. lauatarbeid. [[Uushõbe]] sisaldab vase kõrval [[tsink]]i ja [[nikkel|niklit]]. Enamasti on tööriistametalliks [[teras|teras]], ent lõhkeainetööstuses rakendatakse vasest tööriistu, sest nendega töötamisel ei teki sädemeid.
 
==Kasutusalad==
Kõik [[vaseühend]]id on mürgised. 30 g [[vasksulfaat]]i on inimesele surmav kogus. Vase sisaldus joogivees ei tohi ületada 2 mg/l, kuigi vasepuudus joogivees on samuti miinus. Üks [[düstroofia]] liik kaasneb vase kuhjumisega [[organism]]is. Vask jõuab maost sappi. Selle haigusega kaasnevad aju- ja maokahjustused. Katsed näitasid, et [[skisofreenia]]haigetel on liiga kõrge vasesisaldus organismis{{lisa viide}}. Siiski pole teada, kas kõrge vasesisaldus organismis põhjustab ka psüühilisi häireid, kas vase kuhjumine on organismi vastureaktsioon haigusele või haiguse üheks diagnoosiks on vase kuhjumine organismis.
 
[[Vaseioon|Vaseioonid]]id annavad ainele hästi äratuntava kergelt magusa "metalse kõrvalmaitse".
 
==Viited==
*[http://www.kitcometals.com/charts/copper_historical_large.html Vase maailmaturu hind ja laovarude suurus – graafikud erinevate ajavahemike kohta.]
*[http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/index.html Materjalimaailm: Vask]
 
 
{{keemElemMetallid}}
27 034

muudatust