Hendrik Allik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
6. rida:
 
==Poliitiline tegevus==
1918. aastal valiti Hendrik Allik [[Tallinna Töörahva Saadikute Nõukogu]] liikmeks, ja1920. aastal Balti Puuvillavabriku töölisvanemate nõukogu aseesimeheks. 1923. aastal koopteeriti Hendrik Allik [[EKP KK|EKP]] ja [[EKNÜ KK]] liikmeks ja [[1923]]. aasta [[II Riigikogu valimised|Riigikogu valimistel]] sai [[Töörahva Ühine Väerind|Töörahva Ühise Väerinde]] (TÜV) nimekirjas riigikogu liikmeks.
 
[[1924]]. aastal mõisteti [[149 protsess]]il süüdi riigivastases tegevuses ja talle määrati karistuseks eluaegne [[sunnitöö]], mille kandmisest ta vabanes [[amnestia]]ga [[1938]]. aastal. Vanglas toimetas ajalehte [[Vangimaja Kiir]].
26. rida:
Hendrik Allik oli aastatel [[1957]] – [[1961]] ENSV Ministrite Nõukogu Plaanikomisjoni aseesimees ja [[28. jaanuar]]ist 1961 kuni [[19. märts]]ini [[1973]]. aastal [[ENSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee|ENSV Ministrite Nõukogu Riikliku Plaanikomitee]] esimees ja ametikohast lähtudes ka aastatel 1965–1973 [[ENSV Ministrite Nõukogu]] esimehe asetäitja.
 
Hendrik Allik oli valitud aastetel 1966-1970 [[NSVL Ülemnõukogu]] ning 1947–1950, 1959–1967 ja 1971–1975 [[ENSV Ülemnõukogu]] liikmeks.
 
==Autasud==