Harilik pärn: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
35. rida:
[[Vili]] on 6–7 mm pikk ja 4 mm lai viljalihata pähklisarnane [[luuvili]]. Alguses on ta kaetud udemetega, aga küpsedes muutub siledaks. Vili on õhukese seinaga, kerajas, vaevalt märgatavate ribidega, sisaldab 1–2 [[seeme]]t. Viljad valmivad [[oktoober|oktoobris]] ja varisevad kogu talve jooksul.
 
Harilikule pärnale kõige lähedasem sugulasliik on ''[[Tilia platyphyllos]]'' (suurelehine pärn). Nad erinevad teineteisest selle poolest, et suurelehise pärna lehtede alaküljel roodude hargnemiskohtdelhargnemiskohtadel on valged karvad, harilikul pärnal aga roostjad karvad. Suurelehise pärna viljad selgelt märgatavate ribidega, hariliku pärna viljadel on ribid vähemmärgatavad. Nad annavad omavahel [[hübriid]]e, mida nimetatakse ''Tilia × europaea'' ehk ''T. × vulgaris''.
 
Lõhna tekitavad [[karboksüülhape]] [[farnesool]], [[glükosiidid]], [[saponiinid]], [[parkaine]]d, [[karoteenid]], [[askorbiinhape]] ja [[suhkrud]]. Lehed sisaldavad karoteene, askorbiinhapet, lima ja üle 12% [[süsivesik]]uid. Viljad sisaldavad pärast puhastamist kuni 58% [[rasvhape|rasvhappeid]]. Koores leidub [[triterpenoid]]i [[tiliadiin]]i, mis ongi oma nime saanud pärna ladinakeelse nime järgi.